Mindy päevik

Pealkiri: Mindy päevik Laup Okt 29, 2011 4:08 am

Ja siit saab alguse ühe halli hiirekese päevik...

Mina olen Mindy Samantha Kale. Vanust on mul praegusega 16 aastat ja ma olen rebane. Ma fännan Demi Lovatot ja Jonas Brothersit. Suudan olla nähtamatu, sest ma olen kogu aeg vait. Aga aitab sellest, ma räägiks, mis minuga vahepeal toimunud on.
Niisiis paar nädalat tagasi, kui ma lihtsalt jalutama otsustasin minna, kargas üks psühhopaadist eit mulle kallale. Ta oli vampiir ning oleks mu arvatavasti tapnud, kui üks poiss poleks tulnud ja mind tema käest päästnud. Siis aga hakkas see eit poisiga võitlema ja paiskas mu eemale nii, et ma vastu äärekivi kukkusin ja pea lõhki lõin. Enne ta veel piinas mind ka, aga lõpuks õnnestus mu päästjal ta ikkagi minema ajada. Siis nägin ma poissi lähemalt. Ta oli nii nii ilus, kuid tema silmad olid punased. Tema oli ka vampiir, aga ma ei kartnud teda, sest ta oli mu päästnud...järelikult siis hea vampiir. Ta viis mu haiglasse ja ma lihtsalt jäin teda vaatama. Samuti oli hea temaga juttu rääkida ning poiss hakkas mulle kohe väga meeldima. Tema nimi oli Lucien. Hiljem oli ta veel minu pool ja me rääkisime veel, aga siis läks ta ära. Poiss lubas tagasi tulla, aga teda pole siiani tulnud. Ma mõtlen temast kogu aeg ja igatsen teda, aga ta on lihtsalt kadunud. Mu süda valutab tema järele ja ma teeksin kõik, et Lucieni uuesti näha.
Siis räägiks ma ka tänasest. Olen märganud, et mu sõbranna Diane on viimasel ajal hajevil ja murelik ning tal on kogu aeg paha olla. Lisaks sellele sööb ta ka päris palju ja ma olen tema pärast mures. Me mõlemad arvame, et ta võib rase olla, aga ma ei tea, kas tema kahtlused osutusid tõeks, sest ta läks enne söögivahetundi juba koolist ära. Ja siis tuli klassi veel see mehhiko tüdruk Mariela. Ta sõi minuga täna samas lauas ning temaga oli isegi vahva rääkida, kuid Diane'ile paistab ta närvidele käivat. No igatahes kui lõunasöök oli söödud, mõtlesin ma ka netti minna ja seal hakkas mingi Seb minuga rääkima. Kõige kummalisem on aga see, et ta näeb välja täpselt nagu Lucien ja Lucienist olen ma viimasel ajal väga palju mõelnud ka. Ma arvan, et äkki ta ongi tegelikult Lucien, aga ma ei ole selles kindel. Praeguseks aga lõpetan.

-Mindy

Mindy päevik Mindy2

Pealkiri: Re: Mindy päevik Esm Nov 28, 2011 9:38 pm

Olgu neetud see Denzel!!!!! Jeeeiiii kodu!

Mul on nii kahju, et ma pole pikka aega kirjutada saanud, kuid juhtunud on lihtsalt palju ja mina pole just mitte kõige normaalsem olnud. Kõik algas sellega, kui ma kuulsin Luce'i surmast. Mu maailm varises siis täiesti kokku ja ma läksin täiesti lolliks. Ma hakkasin hallutsinatsioone nägema ja ainus, keda ma nägin, oli Luce. Enne seda muidugi sain ma tuttavaks tema kaksikvenna Sebastianiga, kes on niii tore ja me pidime isegi kokku saama, kuid Luce'i surma tõttu lükkus see plaan pisut edasi. Mu ema pani mu hullumajja ja see, mis ma seal läbi elasin, oli veelgi hullem. Mind ravis üks noor psühhiaater nimega Denzel Southers, kuid tema meetodid olid rohkemgi kui imelikud. Ta ahistas mind seksuaalselt, kuid vägistada pole ta mind veel suutnud. Ühel päeval aga, kui arvasin, et näen jälle hallutsinatsiooni, tuli Luce minu juurde. Tuleb välja, et tegelikult on ta ikkagi elu, kuigi ma ei saa aru, miks ta pidi siis oma surma kohta valetama. Igatahes murdis ta sellel õhtul mu südame, kui ütles, et me ei saa mitte kunagi koos olla ja et parem kui me üldse ei suhtleks. Tõbras! Ma ei anna talle seda kunagi andeks, et ta mulle niimoodi haiget tegi. Muidugi ei anna seda võrrelda sellega, mida Southers mulle tegi. See mees rikkus mu elu ära sellega, et mind ühel õhtul hullumajas hammustas. Ma teadsin, et ta on tugev, kuid tuleb välja, et tegu on libahundiga, mingi koeranärakaga. Igatahes ma piinlesin selle valu käes üsna mitu tundi, kuni Denzel mulle tugevad valuvaigistid tõid ja ma nende mõju all magama jäin. See oli kõige jubedam kogemus üldse ja ma pean seda sama valu iga täiskuu ajal uuesti tundma, ainult et siis olen ma ise ka samasugune koeranärakas nagu Denzel, kes mu selliseks muutis. Ma ei andesta talle kunagi seda, et ta mu elu niimoodi ära rikkus! Õnneks tean ma seda, et mul on võimalik veel inimeseks tagasi saada ja ma teen kõik, et ma saaks taas endiseks. Kasutades ära oma tugevust, üritasin samal ööl hullumajast põgeneda, kuid ma jäin siiski vahele ja mind pandi teise palatisse, millel oli tugevam valve. Järgmisel päeval tuli Denzel jälle minu juurde, et minu üle irvitada, kuid mul olid juba paremad plaanid. Otsustasin tema räpast mängu täpselt nii kaua kaasa mängida, kuni ma hullumajast pääsen. Minu üllatuseks aga Denzel suudles mind ja mulle isegi meeldis see. Ma siiani ei mõista, kuidas mulle see meeldida sai, aga ma ei saa eitada, et ta hea suudleja on. Mmmmm...
Ma lubasin temaga magada, kui ta mu hullumajast minema aitab, aga tõmbasin teda persest. Kui olime juba minu kodu lähedale jõudnud, jooksin ma koju ja saatsin Denzeli perse. Nii hea on ikka taas kodus olla ja mu esimene mõte oligi see, et pean Sebastianiga nüüd rääkima. Lõpuks kutsusin ta hoopis külla ja nägin, et tema on ka vampiir nüüd. Mul saab olema raske talle rääkida seda, et olen libahunt, äkki lõpetab ta hoopis minuga igasugused suhted. Igatahes jätkus ka Luce'il julgust Sebiga koos tulla peale seda, mida ta mulle tegi, kuid temast ei tee ma väljagi. Praegu aga lõpetan, et koguda natuke jõudu Sebastianile kõik ära rääkida.

-Mindy.

Mindy päevik Mhm2

Pealkiri: Re: Mindy päevik Laup Dets 31, 2011 8:14 pm

See ei pidanud juhtuma!

Tänane päev on olnud nii segane. Kõik algas sellega, et mina ja Seb otsustasime lõpuks käima hakata. Seb on tõeliselt armas poiss ja ta on mind nii palju aidanud, ma tunnen kogu aeg, et võlgnen talle ega taha talle kunagi haiget teha, aga Denze-põrsas oskas kõik ära rikkuda. Noh, me läksime metsa jalutama ja suudlesime seal mõnda aega, kuni Denze välja ilmus ja kohe Sebile kallale kargas. Minu õuduseks hammustas ta Sebi ja enne, kui ma Denze'iga oma arveid hakkasin klaarima, palusin Sebil leida vampiir, kes suudab ta tervendada enne, kui põletik hammustuses ta tapab. Kui Seb oli läinud, haaras Denze mu oma käte vahele, korrutas kogu aeg, et ma olen tema oma ja suudles mind. Ma vihkasin, et see suudlus mulle nii väga meeldis. See meeldis mulle isegi rohkem kui hullumajas saadud suudlus ja isegi rohkem, kui Sebi suudlused. Ma palusin tal lõpetada, sest teadsin, et see pole õige...ja eriti Sebi suhtes, kuna ma olin just temaga käima hakanud. Denze muidugi teadis kogu aeg, et sisimas tahan ma ikkagi teda, kuigi mina seda endale kordagi ei tunnistanud. Igatahes ta suutis isegi ülimat hellust minu vastu näidata, kui ta õrnalt sõrmega üle mu huulte tõmbas. Me jagelesime, kuni öö kätte jõudis ja see oli ka minu esimene täiskuu ning ees seisis esimene muundumine. See oli põrgupiin ja ma olen kindel, et sellest hullemat valu pole ning ma pean seda veel tundma, kuigi Denze lohutas mind sellega, et iga muundumisega läheb paremaks ja ei ole enam nii valus. Hunt oli isegi päris lõbus olla ning Denze oli ka täiesti teistsugune. Ta oli palju armsam ja hoolivam ning nii ma sain aru, et tal on õigus ja ta meeldibki mulle. Ta on nii ilus hundike - musta karva ja kuldsete silmadega. Aga tema ütles mulle, et mina olen jällegi kõige ilusam hunt, keda ta kunagi näinud on. Minul on valge karv ja sinised silmad. Meil oli lõbus ja me mängisime nagu kaks koerakutsikat. Igatahes ühel hetkel hakkasin ma Emoryst puudust tundma ja mu igemed hakkasid sügelema. Denze teadis, et tahtsin teda muuta ja ma tegin seda ka. Ma loodan, et ta ei vihka mind nüüd selle eest, kuigi ta ei paistnud eriti valu tundvat ja tema muutus toimus kiirelt. Diane ärkas üles selle peale, aga ta ei olnud kindel, kas see olen mina. Igatahes hakkas hommik saabuma ja me pidime ära minema. Tagasi muundudes avastasin, et olen paljas ning üritasin end igal võimalusel katta. Siiski Denze suudles mind ja Seb juhtumisi nägi. Põrsas raisk, tema pärast sai Seb haiget, kuigi Seb oli terve ja elus. Ta rääkis mulle ka, et Seb on tatt ja tema pole minu jaoks õige, aga mina olen 16 ja ka tatt. Üritasin Sebile selgitada ning me otsustasilme siiski sõpradeks jääda, sest ka Seb sai aru, et mulle meeldib tegelikult Denze ja meie suhtest ei tuleks midagi välja. Sebi kurb pilk aga ei jäänud mulle märkamata, kuid ma olin väsinud ja läksin koju magama. Äkki aga oli Denze mu voodis ja ma ei olnudki tema peale enam pahane. Me suudlesime ja ma olin lihtsalt tema kaisus. Ta on nii vastik, aga oskab ka armas olla ja mulle meeldib see, kui ta armas on.

-Mindy

Mindy päevik Hunt

Mina hundina

Pealkiri: Re: Mindy päevik Nelj Veeb 02, 2012 2:36 am

Ma vihkan seda, et sa selline oled, aga ma armastan sind...

Niisiis olen ma Denze'iga juba mõnda aega koos olnud ja ma arvan, et meil läks hästi, kuni ta oma isekusega jälle kõik ära suutis rikkuda. Noh, päev algas muidugi hästi, öösel jooksime huntidega ringi ja möllasime niisama. Kusjuures muundumine on nüüd kiirem ja see ei ole enam üldse valus...ning mulle isegi meeldib hunt olla. Denze on ka hundina palju armsam ja just siis ma temasse armusingi, kui ma esimest korda muundunud olin ja ta hundina väga armas oli. Ta ongi hundina palju teistsugusem, ei ole nii isekas, vaid on armas ja nunnu. Igatahes kui päike tõusma hakkas, läksime tema juurde ja kohe, kui ma olin tema kodu aknast sisse hüpanud, muundusin ma tagasi inimeseks ning üsna pea ka Denze. Kuna olin juba ilma riieteta ja arvasin, et võiks nüüd midagi romantilist teha, nagu näiteks vanni minna, maasikaid süüa ja hiljem olin valmis talle isegi anduma. Niisiis ma läksin ja lasingi vanni vee, kuni Denze köögist maasikad tõi. Istusime siis mõnda aega soojas vahuses vannis ja sõime maasikaid ja tore oli. Kui aga maasikad otsas ja vannis istumisest ka villand sai, otsustasime siis voodisse minna ja asja ära teha. Muidugi lõin mina põnnama, sest no pagan...ma tõesti kartsin seda teha. Aga Denze oli väga hell ja tegi päris korraliku eelmängu...kuigi mul oli ikka valus alguses...pärast läks paremaks. Siiski ununesid meil mõlemal kaitsevahendid ja pidime riski peale minema. Hiljem jäin ma aga mõtlema, et ma ei ole siiski valmis veel emaks saama, sest ma pean kooli enne ära lõpetama ja 18 saama, kuigi ma ei saa enam iial 18, sest ka libahunt ei vanane, kuni ta muundub ja ikka hunt on. Siis aga muutus Denze tõeliselt vastikuks, kui ma talle ka sellest rääkisin. Ta ei hooli sellest, et mina pean koolis käima ja vastava hariduse saama enne, kui laste peale mõtlema hakata. Kuidas ta võib nii isekas olla? Ma sain tema peale väga vihaseks ja olen seda siiani, kuigi sisimas tegi see ka haiget. Kas ta valetas mulle, kui ütles, et hoolib minust ja armastab mind? Kas ma tõesti ei tähenda talle tegelikult midagi? Ma kardan, et kui ta samas vaimus jätkab, lõpetan selle suhte ja üritan ta unustada...ju siis ei ole ta ikkagi minu jaoks õige.

-Mindy

Mindy päevik Love

Sa oled tõbras, aga ma olen ikkagi piisavalt loll, et sind armastan. Ma võin vihane olla, kuid oma tundeid ei saa ma muuta.

» Ry päevik
» Wes'i päevik
» Luce'i päevik
» Pammy päevik
» Megani päevik