Wes'i päevik

Pealkiri: Wes'i päevik Nelj Okt 20, 2011 1:59 am

Midagi imelikku on juhtunud. Nimelt hakkab Wesley nüüd veebipäevikut pidama See ettevõtmine sai võimalikuks, kuna mul on tohutult palju vaba aega tekkinud. Magama ma ju enam ei pea. Kõik algas sellega, et ühel päeval läbi metsa koju jalutades ründas mind keegi. Tundsin tugevat valu kaelas ja arvasin alguses, et ründajaks on mingi loom. Kõik käis nii kiiresti, et ma ei saanud arugi. Tegemist oli aga hoopis ühe nooremapoolse vampiiriga, kes parajasti metsas jahil oli. Hiljem rääkis ta mulle, et ei taha inimesi tappa ja ründas mind kogemata, sest ta ei suutnud oma janu alla suruda. Siiski sai ta viimasel hetkel pidama ja otsustas mu tapmise asemel hoopis vampiiriks muuta... Ei ütleks, et ta sellega mulle teene oleks teinud, kuigi ma ei tahtnud ka surra. Aga esimesed päevad vampiirina on ikka kohutavalt rasked. Ma ju töötan koolis ning pean hakkama saama kogu selle tohutu inimsumma keskel. See nõuab ränka pingutust, et mitte kellelegi neist kallale karata. Pealegi on mu refleksid, emotsioonid ja reaktsioonikiirus täielikult muutunud ja sellega harjumine võtab kõvasti aega. Mul on raske inimkiirusel kõndida ning kui ma kellegi peale vihastan, on see tunne palju tugevam kui oleks olnud inimesena. Täna näiteks hakkas üks pubekast plika mulle tunnis päris korralikult närvidele käima. Diane on tema nimi. Ta ei allunud ühelegi mu korraldusele ning kõige tipuks lõikas endale žiletiga näppu ka. Ma ei suutnud tema vere lõhna välja kannatada ja tormasin klassist minema. Hiljem temaga omaette olles märkas Diane mu silmade punast värvust. Olin unustanud jälle illusiooni tekitada, et inimestele mu silmad normaalsena paistaksid. Ma parandasin küll oma vea, aga Diane oli endiselt kahtlustav. Kui ta peale tunde jätsin, rääkis tüdruk välja, mis ta minu kohta teadis. Enne jõudis ta mind muidugi raudürdi ja kõrvenõgesega kiusata... Igatahes leppisime me siiski ära. Kuna ta mu saladust teadis, olin sunnitud lubama tal kirjanduses edasi käia. Aga sellega polnud veel päev läbi. Pärast kooli nägin teda veel pargis ka. Pubekas üritas mind kastanimunaga loopida, aga ma püüdsin selle loomulikult kinni. Samas ei hakanud ma talle midagi ütlema, et ta liialt hoogu ei satuks. Lõpuks läks ta ikkagi minema. Ma ei teagi, mida sellest tüdrukust arvata. Ühest küljest on ta kiuslik ja vastik, aga mingil põhjusel meeldib ta mulle ikkagi. Aga see pole üldse mitte hea, sest ta on tõesti liiga noor. Pealegi olen mina veel vampiir ka. Meie vahel ei saaks kunagi midagi olla.

/Wes

Wes'i päevik Nt2

Midagi möödunud aegadest...

Pealkiri: Re: Wes'i päevik Laup Okt 29, 2011 2:09 am

Mina jälle siin ning kirjutan oma veebipäevikusse teist sissekannet. Mingit pealkirja ega midagi ma siia ei pane. Pole erilist tuju ka. Mõtlesin siin ennast välja elada ja võib-olla isegi natuke halada, kui võib nii öelda. Lihtsalt on juhtunud nii palju sündmusi... Tegelikult on asjad nii, et ma ei saa iseendastki aru. Teistest pole üldse mõtet rääkida. Vahepeal on muidugi möödunud paar nädalat. Ma ei teagi, miks ma siia varem ei kirjutanud. Polnud vist midagi kirjutada. Aga nüüd tunnen ma ennast nii halvasti... Ma ei teagi, mis minuga toimub. Igatahes sain mõni aeg tagasi teada, et Diane on mingi mehega suhtes. Kuid see pole asja juures veel kõige hullem. Nimelt kardab ta, et ootab last mehelt, keda ta vaevu tunneb! Ma tõesti ei suutnud seda uskuda, kui ta mulle seda rääkis. Oleksin tahtnud püsti karata, karjuma hakata või mida iganes, aga sellest poleks mingit kasu olnud. Pealegi viibis läheduses üsna mitu inimest ning ma ei kujuta ette, mida nad siis minust arvanud oleks. Ja muidugi Diane samuti. Ta ilmselt mõtleks, et olen hulluks läinud. Nüüd on küll täiesti kindel, et ma olen Diane'i kaotanud, kuigi ta pole kunagi minu oma olnudki. Aga ikkagi pole mul enam mingitki võimalust. Isegi mitte kõige pisemat. Ta on armunud ning arvatavasti saab ka lapse. Aga selle mehe tahaksin küll maha lüüa. Olen täiesti kindel, et ta kasutas noort tüdrukut lihtsalt ära. See lihtsalt ei tundu eriti loogiline, et nad mõlemad üksteisesse nii järsku armusid. Kohe pärast esimest kohtumist?! Ma tean, et see pole minu asi, aga ma ei suuda sellele mitte mõelda. Osaliselt olen ju ise ka süüdi. Kui ma ainult poleks Diane'i lapseks nimetanud. Ehk oleksime me praegu koos? Tegelikult ma ei usu seda. Diane oleks ikkagi tolle tropiga kohtunud ja kõik läinuks nii nagu praegu... Ah, ma ei taha enam üldse Diane'ist mõelda ega temast ka kirjutada. Kuid ilma tematagi on mul piisavalt muresid. Näiteks see uus Mehhiko tüdruk. Ta on ülimalt armas ja temperamentne, temas on midagi ligitõmbavat. Täna jäin ma nagu idioot teda vahtima, kui tüdruk klassi ees laulma hakkas, et teiste tuju parandada. Kahjuks see just eriti paljudele ei mõjunud. Aga mina olin temast lummatud. See on nii lootusetu. Ta vahib mind sellise näoga, nagu ma oleks mingi pervert. Ilmselt mõtlebki ta, et ma tahan lihtsalt noori tüdrukuid ära kasutada, kuigi tegelikult pole see nii. Miski lihtsalt tõmbab mind nende poole, aga mitte kõikide poole loomulikult. Ainult Diane ja Mariela. Ma tõesti ei tea enam, mida ma tegema pean. Äkki peaksin hoopis koolist ära tulema?

/Wes

Wes'i päevik Nico2

Jälle midagi vanemat...

» Ry päevik
» Diane'i päevik
» Emory päevik
» Mindy päevik
» Luce'i päevik