Pammy päevik

Pealkiri: Pammy päevik Teis Mai 31, 2011 2:49 am

18.mai

Ma olen nii loll ikka. Kuidas ma võisin lasta tal end siia meelitada ja veel temaga magada? Lõpuks pidin ma üldse temasse armuma, kuid tema ei hooli minust ja see teeb mulle haiget. Nüüd läks ta ära, sest ma ise ütlesin talle, et ei taha teda enam näha. Ma poleks vist pidanud, eriti peale seda, kui ta kirja leidsin. Ma lähen talle järgi, ma pean teda nägema...mis iganes ma selleks tegema peaks. Ma ei suuda teda vihata, ma armastan teda, kurat võtaks. Ma teen ükskõik mida, et Arthur tagasi tuua. Ta päästis mu elu, kui Marius mind ründas ja mina päästsin tema oma. Ma ei saa tal minna lasta...

-Pamela

Pealkiri: Re: Pammy päevik Püh Juun 19, 2011 10:46 pm

19.mai

Niisiis mul õnnestus veenda Arthur tagasi tulema ikkagi ja ma olen õnnelik, et mul see õnnestus. Samas kui ma tahtsin piparmünditeed teha, nägin mingeid taimi, mis osutusid mürgisteks ning ma surin. Ma ei tea, mis juhtus, kuid ma ärkasin ellu ja avastasin, et suudan suhelda teispoolsusega, kuigi see nõuab pingutust ja eriti see, kui vaimud ise mulle midagi öelda üritavad ja ma aru ei saa. Igatahes ma palusin Arthuril end vampiiriks muuta ja seda ta ka tegi. Ma ei oska veel öelda, kuidas mulle see meeldib, sest mul on veel natuke harjuda vaja. Kurgus kriibib jubedalt, tahaks köhida, aga see ei aita...ja ma vihkan neid punaseid silmi, kuigi Arthur isegi ütles, et ma olen ilus :O ta pole kunagi varem seda mulle öelnud. Ning ta näitab välja, et hoolib minust, kuigi ta seda ei tunnista. Siiski ütles ta mulle enne minu muutumist, et meeldin talle. Ma nii tahaks teada, mida ta tegelikult tunneb ja miks ta tahab õel olla, kuigi minu vastu on ta väga kena, minust ta ikkagi hoolib...
Aga noh, ma ei viitsi rohkem kirjutada, lõpetan.

-Pamela

Pealkiri: Re: Pammy päevik Nelj Juun 23, 2011 1:36 am

19.mai õhtu

Ise ka ei usu, et ma selle siia kirjutan. Istusin oma toas ning jõin verd, kuid äkki hakkasin Arthurist puudust tundma. Ta oli elutoas ja vaatas filmi, mõtlesin ühineda ja nii ma siis sinna tuppa läksingi. Arthur ütles, et ma olen selle peategelasega sarnane, kuid ise küll mingit sarnasuste ei leidnud. Siis ma ütlesin Arthurile, et ta on mulle kallis ning ta suudles mind. Nojah, see väike süütu suudlus läks ikkagi üle millekski rohkemaks, nagu meil Arthuriga alati juhtub, kui ta mind suudleb, meil ei tulnud pähegi kondoomi kasutada, sest me unustasime end täielikult ning kui ma inimene olin, ei kasutanudki me seda kordagi. Siis mõni hetk hiljem ma minestasin ning ma oleks nagu jälle inimene olnud. Arthur ütles, et ma olen rase. Et siis vampiirid võivad ikka rasedaks jääda ja nende rasedus on selline. Ma ei tea sellest mitte midagi ega ole sellest varem kuulnud ka. Huvitav, kas see kestab ka 9 kuud ja kas mu laps sünnib inimese või vampiirina? Ma nii tahaks sellest rohkem teada. Igatahes ma ei loobu sellest lapsest isegi, kui tema lõhn peaks mind hulluks ajama. Ma kasvatan ta üles ja annan talle kogu oma armastuse. Praeguseks aga lõpetan, kuid kindlasti kirjutan, kui kõht kasvab, et siis ilmselt terve raseduse aja, mis tähendab seda, et sissekanded hakkavad ilmselt tihedamini tulema ka.

-Pamela

Pammy päevik Pregnant-woman

Ja varsti ongi mu kõht selline...

Pealkiri: Re: Pammy päevik Nelj Juun 23, 2011 8:09 pm

1.juuni

Kirjutan jälle. Mu kõht kasvab ikka väga kiiresti. Ma olen kõigest poolteist nädalat rase olnud, aga kõhu järgi ütleks juba, et kolmas kuu. See kasvab nagu natuke liiga kiiresti ja Arthur pole mulle midagi rohkem rääkinud ka. Võib-olla sellepärast, et ma pole ise küsinud. Ma ei taha teda närvi ajada. Mulle teeb haiget see, et peale minu rasedaks jäämist hoiab ta minust rohkem eemale. Tal oleks nagu minust ja lapsest ükskõik. Aga see on ka tema laps ning lapsel peaksid olema mõlemad vanemad. Ma imestan, kas ma ootan tütart või poega. Ja millal ta veel liigutama hakkab? Ma ootan nii väga ta sündi. Samuti loodan ma, et ka Arthur muudab oma suhtumist. Praegu on mulle jäänud selline mulje, et talle meeldiks, kui ma pigem lapse ära annaksin, kui endale jätaksin. Aga ma ei loobu temast. Kuidas saab ta nii ükskõikne olla OMA lapse suhtes? Ma tõesti ei tea, mida teha. Võib-olla lahkun mõneks ajaks, kui Arthur oma suhtumist ei muuda. Ma ei suuda seda lihtsalt kauem kannatada. Praeguseks lõpetan.

-Pamela

Pammy päevik 12-Weeks-Pregnant2

Selline on mu kõht siis praegu

Pealkiri: Re: Pammy päevik Teis Juul 05, 2011 5:56 am

2.juuni õhtu

Niisiis ma üritasingi lahkuda, kuid pöörasin poole metsa peal ringi ja läksin tagasi. Ma ei suutnud Arthurit jätta. Muidugi tahtsin ma teada, miks ta minuga nii käitub ja mida ta üldse minu vastu tunneb, kuid siis läksime me tülli ning ma läksin natukeseks metsa, et järele mõelda. See tegi haiget ning lõpuks leidsin end puu juures nutmas. Korraga oli mingi võõras vampiiripoiss minu juures ning tahtis teada, mis minuga juhtus. Ma ei tahtnud talle sellest rääkida, kuid ta arvas selle ise ära ning üritas mind lohutada. Ta isegi pakkus, et võiksin tema juurde minna, et Arthur mulle enam haiget ei teeks. Niisiis olin ma sellega nõus ning jooksin koju tagasi, et oma asjad ära tuua. Muidugi tahtis Arthur teada, kus ma olin ja kuhu ma minna kavatsen, kuid ma ei rääkinud talle sellest palju. Igatahes puhkes meie vahel jälle tüli. Lõpuks sain ma aga teada, miks Arthur minuga kogu aeg nii käitunud on ning ma teadsin, et ma ei suuda teda ikka jätta. Ma andsin talle kõik andeks tingimusel, kui ta ka lubab, et ei tee mulle enam kunagi haiget ning see on ka viimane võimalus, mille ta minult sai. Kui ta oma lubadust murdma peaks, ei andesta ma talle seda ning siis ei näe ta mind ja last enam kunagi. Aga mis kõige tähtsam, nüüd ma siiski tean, et Arthur tegelikult armastab mind...ta kirjutas selle isegi mu päeviku kõige viimasele lehele. Äkki siiski on midagi muutumas ning ma võin veel Arthuriga õnnelikuks saada, kuigi ta on mulle palju haiget teinud? Kes teab? Praeguseks lõpetan.

-Pamela

Pealkiri: Re: Pammy päevik Reede Juul 22, 2011 4:56 pm

19.juuli

Kallis päevik,
anna andeks, et olen lasknud sul juba üle kuu aja oma riiulil lihtsalt tolmu koguda. Meil saigi Arthuriga kõik korda ning me oleme endiselt koos. Ta on end muutnud ja hoolitseb nüüd mu eest. Ja nagu ma eelmises sissekandes juba mainisin, kasvab mu kõht tohutult kiiresti. Praegu ma olengi juba päris päris suur ning varsti peaks ka laps sündima. Peab nimede mõtlemisega vist kiirustama, sest aega pole tõesti enam palju. Samas tahaks ma nii väga teada, kumb sünnib, sest ma ise tahaksin tütart. Ma olen mõelnud sellele, et kunagi võiks Arthuriga abielluda ka, kuid ma ei tea, kas ta tahab üldse abielluda. Aga noh, rohkem ei oskagi ma praegu midagi kirjutada ja seega lõpetan.

-Pamela

Pammy päevik Pregnant-belly

Selline on mu kõht nüüd

Pealkiri: Re: Pammy päevik Laup Sept 03, 2011 5:46 pm

27.august

Nii, jälle mina
Nädal on liigagi ruttu möödunud ja ma pole teinud ei midagi muud kui ainult pikutanud, pikutanud ja pikutanud ning mu kõht aina paisus ja paisus. Tänane päev oli aga eriline. Ma olin peegli juures ning imetlesin oma hiiglaslikku kõhtu, kuni Arthur minu juurde tuli. Ta on päris palju muutunud selle kahe kuuga ning me armastame üksteist väga. Tahaksin temaga juba abielluda ka. Aga see selleks. Arthur oli mõnda aega minu juures, kuni ma piinavat valu tundsin. Seda valu ei anna lihtsalt kirjeldada, see oli midagi sellist, nagu mu kõht hakkaks lõhkema. Niisiis ma hakkasin valudes juba karjuma, kuni äkki kõik mustaks läks. Ma ei tea, mis vahepeal toimus, aga mingi hetk ma taipasin, et Arthur annab mulle verd. Ja siis läks jälle kõik mustaks. Kui ma viimaks uuesti ärkasin, oli Arthur mu kõrval ning minu kõht oli jälle endine. Me saime tütre. Arthur tõi siis lapse minu juurde ja ma olin nii õnnelik, kui seda pisikest nägin ning ta mulle oma suurte siniste silmadega otsa vaatas. Väikseke on küll isasse, kuid ometigi on tal minu silmad. Ta on kõige ilusam beebi, keda ma kunagi näinud olen, minu ja Arthuri tütar. Lapse nimeks sai siis Arthurine Pearl Fetherstone...see on muidugi tema täisnimi, muidu aga piisab lihtsalt Arthurine'ist. Minu järgmine mõte oli aga see, et mulle tuleks kasuks õppida ka võitlema, kuna Arthur mulle seda varem õpetada ei jõudnud, sest jäin ju kohe vampiiriks saades rasedaks. Õnneks saan ma seda nüüd õppida ja homme me alustamegi sellega. Aga noh, see on ka kõik, mis ma praegu kirja sain, aeg lõpetada.

-Pamela

Pammy päevik 3210176002_0956884b1a

Meie pisike

» Wes'i päevik
» Ry päevik
» Diane'i päevik
» Emory päevik
» Mindy päevik