Dark Castle'i keskkool(Rollimäng)

Mitch irvitas ja läkski lifti. Ta teadis, et Tanya ei mõelnud oma sõnu tõsiselt. Tüdruku hääletoon reetis ta. "Mismoodi ma tahan, et sina kekutaksid?" küsis Mitch, kuna ei saanud eriti selle lause mõttest aru.

"Praegu sa ju näedki," ütles Ric. Ega ta ennast riidesse panna ei kavatsenudki. Las Marlene vahib. Mehel polnud selle vastu midagi.

Häälemoonutus sujus päris kenasti. Pliks ei tundunud ikka veel aru saavat, kellega ta rääkis. Lucieni suule ilmus lõbustatud naeratus. Üle pika aja juhtus midagi taolist. "Aga kui ma siiski oleksin mõrtsukas? Mida sa siis teeksid?" küsis Luce.

,,Näita mulle oma superkiirust?" vastas Tanya oma häält madaldades, et kõlada võimalikult palju Mitchi moodi. Tüdruk vajutas nuppu, millel seisisi number 8 ja lifti uksed sulgusid. Varsti on nad kaheksandal korrusel.

,,Mulle meeldib su keha," sosistas Marlene ja liikus suudlustega mööda Rici kõhtu allapoole.

Marian hakkas naerma. ,,Mul oleks seda raske uskuda," vastas tüdruk. ,,Sa oled nii ilus kutt...ja tundud armas. Ma ei suudaks sul isegi eest ära joosta. Aga...ma ei karda sind." Tüüp ei paistnud üldse mõrvari moodigi. Miks ta peaks olema?

Mitch irvitas. "Nojah. Aga ma olen uudishimulik. Selliseid tüdrukuid ei kohta just iga päev." Kutile oli Tanya täitsa meeldima hakanud. Temaga oli vähemalt lõbus ja pealegi tundus tüdruk ka ülimalt sõbralik.

"Ja minule meeldib sinu oma," ütles Ric. "Sa oled ülimalt seksikas." Oligi ju tõsi. Vastasel juhul poleks Ric Marlene'iga üldse mingit tegemist teinud. Talle meeldisid seksikad naised.

"Ilus?" muigas Luce. "Mul on päikeseprillid ees ja müts peas. Ma ei tea, mida nii ilusat sa siin praegu näha võid." Nüüd hakkas veel lõbusamaks minema. Luce juba mõtles, ka võttagi prillid eest. Tahaks tšiki reaktsiooni näha.

,,Uudishimulik?" turtsatas Tanya. ,,Sa peaksid mind kartma." Vampiiritüdrukuid just tõesti iga päev ei kohta või kui kohtabki, ei pruugi see kohtumine üldse hästi lõppeda, sest nad võivad samal ajal olla nii ilusad kui ka surmavad. Lift avas kaheksandale korrusele jõudes uksed. ,,Tule," ütles Tanya ja astus liftist välja.

,,Ma armastan, kui sa nii räägid," ütles Marlene ja tegi Rici püksinööbi lahti.

,,Sul on ilus nägu, kuigi sa varjad seda. Ja su tukk ka," ütles Marian. ,,Ma ei saa aru, milleks sulle need prillid, kui päike üldse ei paistagi." Tüdruk sõi oma võileiba edasi. Hea, et midagi nii head sai mõnikord kaasa võtta.

"Ma ei karda sind. Sa võid ju vampiir olla, aga mind see ei mõjuta. Päriselt ka," rääkis Mitch. Võib-olla ta peaks kartma, aga mitte mingit hirmu ei olnud ju. Mitch järgnes Tanyale, kes liftist väljus.

"Mida sa veel armastad?" küsis Ric. Päris imelik küsimus tema poolt, aga midagi muud ei osanud mees praegu välja mõelda.

Nüüd saabus kätte see hetke. Luce võttis prillid ja nokatsi ära ning jäi Marianile otsa vahtima. "Arvad sa, et ma olen ikka veel ilus?" küsis ta siis lõbusalt. Nalja peab ju saama.

,,Järgne mulle," ütles Tanya ja sammus oma korteri ukse poole. Kunagi peaks mõtlema ka eramaja soetamisele, sest naabritele võib Tanya muidu kahtlane tunduda. Eriti just sellepärast, et ta ei kasuta kunagi treppe ega lifti ja ei söö inimeste toitu.

,,Sind," tunnistas Marlene. Naine ei mõelnud seda naljaga, tal olid Rici vastu tõesti sellised tunded tekkinud. Ummikseis, peaks mainima.

Marian pidi võileiva kurku tõmbama. ,,Sina," surus tüdruk tigedalt läbi hammaste. Varsti tuli aga tuuleiil ja pani tema tumepruunid täpselt Luce'i suunas lehvima...

Mitch järgneski Tanyale. Üldse mingit hirmu polnud. See tüdruk nägi selleks liiga nunnu välja, et mingiks koletiseks osutuda. Mitch ei uskunud mingil juhul, et Tanya võiks talle kuidagi viga teha. Ei saanud võimalik olla.

"Oh sind küll," muigas Ric. "Või tema armub ära." Ikka oli veel imelik mõelda, et Marlene temasse armunud oli. Seda tšikki ei paistnud ju miski peale seksi huvitavat. Enne vähemalt küll.

Luce hoidis hinge kinni, et mitte tüdruku lõhna tunda. See oli liiga magus ja võis tekkida oht, et Lucien ei suuda ennast tagasi hoida ja ründab tüdrukut. "Mina jah," vastas Luce. "Mefistofeles, mäletad?"

Tanya jõudis oma korterini, otsis võtme ja keeras ukse lukust lahti. ,,Astu edasi," sõnas tüdruk ja avas ukse, astudes ise juba korterisse. Hea oli jälle kodus olla, eriti, kui omad veel sellist lukskorterit.

,,Aga mind endiselt ei eruta seksi ajal rääkimine," ütles Marlene. ,,Kui sa just midagi eriti kõlvatut ei ütle."

Tuul ei muutnud oma suunda ja puhus ikka edasi nii, et Mariani lõhn Luce'ini jõudis. Tüdruk aga sai vihaseks ja määris oma pooleldi näritud võileiva kutile näkku. ,,Maitse seda, tõbras."

Mitch astuski ruumi ja vaatas seal ringi. Päris hästi ikka elas teine. "Sul on rikkad vanemad või?" küsis poiss. Tundus küll nii. Või samas... kas Tanya üldse elas enda vanematega koos.

"Õige jah. Mind ka ei eruta," ütles Ric. Seks oli ikkagi seksimiseks, aga mitte mulisemiseks.

"Rõve oled," muigas Luce, võttis taskust salvrätiku ja pühkis oma näo puhtaks. Vedas tal, et selle üldse kaasa oli võtnud. Mõnes mõttes oli see võileib isegi hea, kuna selle lõhn juhtis Lucieni tähelepanu tüdruku verest kõrvale.

,,Ei, ma ei ela vanematega," vastas Tanya. ,,Ma ei saakski nendega koos elada, sest ma võin nad iga kell tappa." Tegelikult ei elanud Tanya vanematega juba siis, kui Luce esimest korda Kanadasse saabus. Neiu vanemad lihtsalt tahtsid, et nende tütar saaks ise hakkama.

Marlene surus oma huuled uuesti Rici omadele ja ajas käed mehe bokserite vahele.

,,Ja sa oled litsmees," ütles Marian. ,,Ma ei tea isegi, kuidas sa mu teele kogu aeg satud, aga ma vihkan sind...ja ma panen su veel kannatama."

"Ma ei usu, et sa suudaksid oma vanemaid tappa," ütles Mitch. Samas oli ju ohutus kõige tähtsam. "Aga mida sa teha tahaksid?" küsis kutt, kui oli veel mõnda aega toas ringi vaadanud.

Ric läks veel rohkem kiima ja suudles kirglikult Marlene'i vastu. Samal ajal hakkas ta naise riideid eemaldama.

"Kas sa üldse kunagi mõelnud oled, mis seda kõike põhjustab?" küsis Luce. "Ma ei ole tegelikult nii südametu." Luce ei osanud enam teisiti elada. Tema praegune eluviis tundus ainus võimalus.

,,Lähme minu tuppa, pikutame," vastas Tanya. ,,Siis ma võin sinuga terve öö rääkida...või vähemalt nii kaua, kuni sa magama jääd. Sa oled tore poiss." Tanya vaatas Mitchi poole ja viipas talle, et ta tüdrukule järgneks.

Marlene liikus suudlustega Rici kaelani, siis kõrvadele ja näksas meest lõpuks kõrvanibust.

Marian kortsutas kulmu. ,,Mida vittu sa ajad?" küsis ta. Mis põhjus? Misasja? Mehed on ju kõik ühesugused põrsad, aga naised armastavad loomi.

"Võib ju minna ka," nõustus Mitch ning järgnes tüdrukule. Talle meeldis väga Tanyaga rääkida. "Sina oled ka tore tüdruk. Isegi väga," ütles Mitch ning naeratas. Ta võiks siia isegi kauemaks jääda, kui saaks.

Ric nautis seda tunnet, mida Marlene'i hellitused temas tekitasid. See naine teadis ikka täpselt, mis Rici üles kütab.

Luce üritas loo võimalikult lühidalt ja liigsete detailidega ära rääkida. "Veel rohkem kui aasta tagasi armusin ma lootusetult. Siis mõtlesin, et tema ongi minu jaoks kõige õigem. Aga ta suri. Ja enne seda suutis mulle päris korralikult haiget teha. Muide, sina polegi esimene tüdruk, kes mind pussitanud on. Tema tegi seda samuti."

Tanya suunurgad läksid ka kergelt ülespoole, ent ei kaardunud veel väga naeratuseks. Ta ei suutnud veel naeratada. Tüdruk sammus voodini ja heitis sinna pikali. Pikutada oli alati hea.

Marlene naeratas endamisi ja suudles veel Rici kaela seda vahepeal ka natuke näksates. Ta nautis samuti seda tunnet, et võib mehega teha, mida iganes tahab.

Marian turtsatas. ,,Aga see, et sina haiget said, ei tähenda seda, et sina teistega peaksid südametu olema," ütles ta. ,,Sa mõtled ka üldse, mida sa teed? See ei anna sulle õigust kedagi ära kasutada."

Mitch heitis Tanya kõrvale pikali. "Sa võiksid korrakski naeratada. Kuigi see ilme oli juba natuke parem." Kutile oleks meeldinud Tanya õiget naeratust näha. See oleks kindlasti imeilus olnud.

Ric ainult mõmises rahulolevalt ega öelnud ikka midagi. Marlene võis tõesti mehega teha, mida iganes tahtis. Ricil oli nii hea lihtsalt.

"Ma ei oska teisiti," ütles Luce. "Ma ei suuda ühegi naisega olla, kes mind armastab. Ja nii ongi juhusuhted ainus võimalus." Kutt ei saanud isegi aru, miks ta sellele tüdrukule kõike rääkima hakkas.

,,Ma ei suuda naeratada," ütles Tanya. ,,Ma olen liiga õnnetu. See paistaks võlts." Tüdruk vaatas Mitchile sügavalt silma. Poiss oli nii armas. Tanya soovis, et suudaks temaga õnnelikuks saada.

Marlene liikus suudlustega allapoole, jõudes uuesti mehe nibudeni, mida naine suuga hellitama hakkas.

,,See on nõme," ütles Marian. ,,Aga las ma arvan...äkki sa ei suuda ühegi naisega olla, sest sa oled homo?" Äkki pööras armastus naise vastu Luce'i homoks ja mehed võivad isegi paremad olla. Kõike võib ju juhtuda.

"Sa pead üle saama. Mingi tõbras ei saa sinu elu ära rikkuda," ütles Mitch. "See poleks aus." Mitch annaks endast kõik, et tüdruk jälle naeratama panna, kuid praegu polnud tal ühtegi ideed, kuidas seda teha.

"Just nii. Väga hea," mõmises Ric silmi avamata. Muidu ta väga rääkima ei kippunud, aga nüüd ei jäänud midagi muud üle.

Luce turtsatas. No mida see plika veel ajab? "Ei. Ma ei magaks sel juhul ühegi naisega, kui ma homo oleksin." Mingil imelikul põhjusel muutus kuti tuju isegi paremaks. Isegi kui tüdruk teda ei sallinud, suutis ta kõigest hoolimata Luce'i tuju parandada.

,,Aita mind," palus Tanya vaikselt ega pööranud Mitchi silmadelt pilku. Tanya pidi tõdema, et kutil olid ilusad silmad, kuigi millegipärast meenutasid need silmad Luce'i. Ei teagi, miks, aga neis oli midagi temalikku.

Marlene naeratas ja jätkas Rici nibude hellitamist.

,,Ikkagi on see nõme, mida sa teed," ütles Marian. ,,Ma vihkan selliseid mehi, kes naistega nii käituvad. Sellised tuleks surnuks piinata." Neiu polnud oma kättemaksumõtetest veel kaugeltki mitte loobunud.

"Kuidas ma sind aidata saan?" küsis Mitch. Ta teeks kõike, mida Tanya palub. Kui see muidugi võimalik on. Selle lühikese aja jooksul oli tüdruk talle väga kalliks saanud. Mitch võiks tema heaks kõike teha.

Ric ei öelnud rohkem midagi, vaid nautis praegust hetke. Neil Marlene'iga võib päris lõbus elu tulla.

"Ma ei ole ühelegi naisele midagi halba teinud," ütles Luce. "Kõik toimub vastastikusel kokkuleppel. Keegi neist ei ootagi midagi enamat. Ma ei saa aru, miks see sind nii väga häirib."

,,Ma ei tea...aita mul ta unustada," vastas Tanya vaiksel häälel. Tanya liikus Mitchile lähemale ja pani pea poisi rinnale. Tema soojus oli imeline ja poiss lõhnas nii hästi. Tanya teadis, et riskib sellega, et võib teda uuesti rünnata, kui ta liiga näljasena poisi lähedale satub.

Marlene liikus suudlustega mööda Rici kõhtu allapoole ja hakkas mehel hammastega juba boksereid jalast ära tõmbama.

,,No häirib, sest sa tegid sama minu õega," vastas Marian. ,,See on nii rõve ja labane ja vastik...võeh. Oleks mina see olnud, ma tunneks end alandatuna." Tüdruku hääletoon muutus sellest rääkides eriti kurjaks.

"See on raske ülesanne," ütles Mitch. "Aga ma üritan. Ma luban, et üritan." Poiss silitas õrnalt Tanya juukseid ning jäi siis tüdrukut vaatama. Kes võis olla selline tõbras, et Tanyale niimoodi haiget tegi?

"Minu naine," pobises Ric vaikselt ega mõelnud ikka veel silmi lahti teha. Selleks oli tal liiga hea.

"Ütle seda oma õele. Ega ma vägisi teda voodisse ei vedanud," ütles Luce. "Mingit mesijuttu ka ei ajanud. Ma ei näe selles üldse mingit probleemi, kui kaks inimest lihtsalt lõbutsevad. Ilma mingite kohustusteta."

,,Miks ma sulle meeldin?" küsis Tanya vaikselt. Normaalne inimene hoiaks temast eemale, eriti veel pärast seda, kui tüdruk teda hammustanud on. Ja ta hammustas ju enne ka Mitchi, aga Mitch jõlgub tal kogu aeg sabas.

Marlene naeratas ja viskas Rici bokserid põrandale, kui ta need mehel jalast oli saanud. Siis võttis ta Rici meheau suhu ja hakkas seda hellitama.

,,Aga see on ärakasutamine ikkagi," ütles Marian. ,,Ma ei saa aru, kuidas sa võid üldse nii rääkida? Aga noh...sa oled tõbras." Tüdruk tahtis Luce'i lüüa, aga ta alles sai kipsist lahti ja seega jäi see ilmselt ära.

"Ma ei oska seda seletada. Nii on," vastas Mitch. Mingil veidral põhjusel ei suutnud ta Tanyast eemale hoida. Miski nadgu tõmbas Mitchi selle tüdruku poole. Olgu ta siis vampiir või mitte. Sellest Mitch ei hoolinud.

Uskumatu küll, aga nüüd hakkas Ricil veel parem. Mees naeratas rahulolevalt ja lasi Marlene'il ennast edasi hellitada.

"Kui tõbras, siis tõbras. Mind väga ei huvitagi, mida sa räägib. Mind ei huvita üldse miski," ütles Luce. "Siiani on sellest kahju, et ta mind tapma ei nõustunud. Oleks nii mõnigi inimene praegu õnnelikum."

,,Ma ei saa sinust aru," lausus Tanya. Samas tüdrukut ennast tõmbas ka miski Mitchi poole. Just see tunne, et ta peab poissi iga hinna eest kaitsma üllatas neidu. See ei saa ju olla lihtsalt sellepärast, et Mitch välimuselt natuke Luce'i meenutab?

,,Ära looda, et mina ka su tapan," ütles Marian. ,,See oleks sulle liiga kerge. Ma panen su veel rohkem kannatama."

"Millest sa täpsemalt aru ei saa?" küsis Mitch. Talle meeldis tüdrukuga koos olla ja oligi kõik. Nii lihtne see asi oli. Vampiir või mitte. Sellel polnud üldse mingit vahet. Kui nii edasi läheb, siis on kutt varsti armunud.

"Mida hullemat sa ikka mulle teha saad," ütles Luce. "Võrgutad ära ja jätad maha. Ei lähe läbi." Luce ei vaadanud enam ühtegi naist sellise pilguga, et tahaks nendega midagi rohkemat.