Dark Castle'i keskkool(Rollimäng)

"Aga tee seda," ütles Mitch. "Mina olen juba oma osa sellesse panustanud. Nüüd on sinu kord." Kutt pilgutas kavalalt Tanyale silma ning vajus siis oma mõtetesse. Nüüd on tõesti kõik ainult tüdruku teha.

"Ei tule," ütles Luce. "Sa jäid vist väheke... pilve. Ei hakka sind ära kasutama ega midagi. Saad pärast muidu jälle süüdistada. Ja seda mul vaja pole." Oli ta siis tõesti seda verd liiga palju võtnud? Luce ei mäletanud, et mõne teise inimesega oleks sama asi juhtunud.

,,Aga tee siis veel midagi armsat. Ole minuga hästi armas," ütles Tanya. Tüdruk tahtis Mitchilt ülimat hellust ja hoolitsust, mida ta ka tegelikult vajas.

,,Saada mind koju," palus Marian. Tüdruk oleks nagu mingit narkootikumi võtnud, aga see oli kõigest vampiirihammustus. Ta poolenisti tuikus, kuid ta naeris totakalt.

"Kas ma siis praegu ei olegi piisavat armas?" küsis Mitch. Poiss ei saanud täpselt aru, mida Tanya selle armsusega täpsemalt mõtles. Ta ju tõesti üritas praegu, aga kui on vaja midagi rohkemat, siis võib ju ka seda.

"Peab vist saatma jah," lausus Luce, kui korraks pilgu tüdrukule oli heitnud. Ta ei saa ju teda sellisena üksi koju saata. Siin võib ju igasuguseid perverte ringi liikuda. Eriti veel nii hilisel kellaajal.

,,Oled küll," ütles Tanya. ,,Aga ma tahan, et sa hell oleksid minuga. Mind silitaks ja kaisus hoiaks...ja suudleksid mind veel. No seda, mida kõik tüdrukud ikka tahavad."

Marian tuikus veel. Ei tea, kaua ta veel niimoodi pilves on ja mis siis saab, kui ta ükskord toibub. Äkki arvab ta hommikul, et nägi seda kõike unes. Või ta ikkagi teab, kui näeb seda hammustust oma kaelal?

"Selge," ütles Mitch. "Kui sa tõesti arvad, et praegu on selleks paras aeg, siis olgu pealegi." Kutt võttiski Tanya omale kaissu ja silitas õrnalt tüdruku juukseid. Ta oleks pidanud juba enne aimama, et ka vampiirid tahavad õrnust.

"Kus sa elad?" küsis Lucien. Kui ta tõesti selle tüdruku väidetava õega magas, siis polnud kutil ikkagi õrna aimugi, kus nad elasid. Nad tegid seda kuskil mujal. Kindlasti mitte tolle tüdruku kodus.

Tanya sulges silmad ja puges Mitchile veel rohkem kaissu. ,,Sa oled nii hea," lausus tüdruk vaikselt. Valus oli see, et Tanya ise inimene ei olnud. Ta oli kurjuse olend, kuigi ta ei olnud kuri.

,,32 Park Street," vastas Marian. See maja ei olnud üldse linnas sees, vaid pigem eemal. Eemal kärast ja kõigest muust, kuid lähedal pargile endale. Marian vist hakkas juba vaikselt toibuma ja kuigi tüdruk seda endale ei tunnistanud, meeldis talle ikkagi Luce mingil määral.

Mitch naeratas. "Teisiti polegi võimalik. Eriti sinuga," ütles ta endiselt tüdruku juukseid silitades. Kutt ei teadnudki enam, mis värk on. Kas Tanya lihtsalt meeldis talle või hakkas juba midagi rohkemat tekkima?

"Okei. Ma peaks vist teadma, kus see koht on. Et siis hakkaks minema," ütles Luce. Isegi kui see tüdruk talle eriti ei meeldinud, ei kavatsenud Luce teda üksipäini parki jätta. Siin on tõesti liiga ohtlik.

,,Miks mina?" küsis Tanya. Muidugi meeldis talle Mitchiga koos olla ja puha, aga tüdruk ikkagi tahtis teada, miks teda poisi poole nii väga tõmbab ja mida ta ise selles kutis näeb. Üks asi jah...ta on Luce'iga natuke sarnane, aga see ei saa ju ainus põhjus olla.

,,Kanna mind, ma ei jõua," ütles Marian. Kuigi tüdruk hakkas juba enamvähem normaalselt seisma, ei olnud tema pea veel päris selge. Ja tegelikult oli Luce ju täitsa kena, miks mitte lasta kellelgi sellisel end kätel koju kanda?

"Ma juba ütlesin, et ei tea," vastas Mitch. "Mingi tundmatu jõud tõmbab mind sinu poole, aga mul pole õrna aimugi, mis see on. Tahaksin tegelikult ise ka teada." Mitch suudles Tanyat laubale ning jäi siis tüdrukule silma vaatama.

Luce võttis Mariani sülle ja hakkas siis edasi minema. Ta ei saanud aru, miks tüdruk nii järsku lahkeks muutus. Ilmselt oli ikka veel tema hammustuse mõju alla. Eks siis näeb, mis edasi saab, kui hammustuse mõju täielikult kadunud on.

,,Ma tunnen sama," tunnistas Tanya ja vaatas Mitchile sügavalt silma. ,,Ma tunnen, et pean sind kogu aeg kaitsma, aga samas ma tahan sinuga koos olla."

Marian pani käed ümber Luce'i kaela ja sulges silmad. Kutt lõhnas nii hästi, aga tüdruk ei saanud endale seda armumist lubada. Tal oli vaja hoopis välja uurida, mida vampiiridega teha. Päikese käes põlevad nad ju tuhaks?

Mitch vaatas omakorda Tanyale sügavalt silma ja naeratas. "Mis sa arvad, miks see nii on?" küsis ta. Äkki Tanya oskab midagi sellest arvata, sest poisil endal oli küll mõistus otsa saanud.

Luce kiirendas sammu ja hakkas peagi ka jooksma. Nagunii ühtegi inimest läheduses polnud. Kui ta tüdruku turvaliselt koju on viinud, siis saab minema tõmmata. Ega Marian polekski tema jäämisest eriti huvitatud.

,,Ma ei tea," vastas Tanya. ,,Aga jää lihtsalt minuga ja ära ole pahane, kui ma su kunagi vampiiriks muudan. Ma vajan sind, Mitch."

Marian oli Luce'i süles juba magama jäänud ja nägi igasuguseid ilusaid unenägusid. Miks Luce üldse vaevus teda kätel koju kandma?

"Hästi. Ma üritan," lubas Mitch. Vampiir või inimene, aga Tanyaga tahtis ta ikkagi koos olla. "Ja seda, et mina vajan sind ka. Ära sa mitte mõtlegi kuskile kaduda ega midagi. Seda ma sulle andeks ei annaks," ütles ta muiates.

Luce jõudis viimaks kohta, mida Marian talle maininud oli. Luce raputas õrnalt tüdrukut, et ta haiget ei saaks. "Ärka üles nüüd. Me oleme kohal," ütles ta.

,,Ma ei kao kuskile, ma luban sulle," ütles Tanya ja silitas õrnalt Mitchi nägu. ,,Üldse...ma tahaks tegelikult proovida, et nagu...teeme asja ametlikuks või nii. Meil on suhe."

Marian avas silmad ning vaatas naeratades Luce'i. Ta oli vist ikka veel veits pilves. Igatahes tõmbas tüdruk Luce'i näo endale lähemale ja suudles teda...

"Oled sa selles suhtevärgis ikka kindel?" küsis Mitch. "Alles olid siin oma murtud südamega õnnetu. Ma ei taha kiirustada." Mitch oli valmis ootama, kuni Tanyal parem hakkab. Kui nad kiirustavad ja midagi välja ei tule, siis on hiljem palju valusam.

Luce tõmbus eemale. "Tee seda siis, kui sa pilves ei ole. Tõsiselt ka. Kui sa sellega hakkama saad, siis suudlen ehk isegi vastu. Muidu mitte," ütles kutt ja tõstis Mariani maha.

,,Ma näen seda kui ainsat võimalust unustada," vastas Tanya. Tanya arust ei olnudki see kiirustamine, aga ta tahtis ikkagi proovida. Neiul oli lihtsalt Mitchi ja oma tuleviku suhtes kuidagi hea tunne.

,,Pane mind voodisse," sonis Marian. ,,Ja ole nii kaua seal, kuni ma magama jään." See oli nii imelik olukord, aga ei või kunagi ette teada, mis tüdruk hommikul veel teeb. Kas ta ikka vihkab Lucieni?

"Hästi. Kui sa tõesti nii mõtled, siis ma olen nõus. Ma tahan seda suhet," ütles Mitch. Proovida võib ju ikka. Isegi siis, kui asjast lõpuks midagi välja ei peaks tulema. Vähemalt ei saa pärast kahetseda, et ei proovinud.

Teinud ukse lahti, sisenes Lucien koos tüdrukuga majja. "Kus su tuba on?" küsis poiss. Ega tema ei teadnud ju, kuhu minema pidi. Viibis siin majas siiski esimest korda. Ja vaevalt ta siia ka kunagi tagasi tuleb.

Tanya kallistas kõvasti Mitchi, kuid katsus siiski ettevaatlik olla. See suhe saab raske olema, sest tüdruk peab suutma end kontrollida ja võitlema vere lõhnaga. Üks vale liigutus ja asi lõpeb nende mõlema jaoks õnnetult.

,,Teisel korrusel," vastas Marian. Või kutt oli nõus isegi nii kaugele tulema. Ei tea, kas Marian seda hommikul enam mäletabki. Kui mäletab, siis on suht pekkis seis.

Mitch sulges silmad ja naeratas endamisi. Talle meeldis Tanya embuses olla. Olid need tõesti mingid tunded, mis temas tekkima hakkasid? Varem polnud Mitch kunagi nii kiiresti kellessegi ära armunud. Tavaliselt juhtus see ikkagi palju pikema aja jooksul.

Luce kandiski Mariani teisele korrusele. Leidnud õige toa üles, asetas ta tüdruku voodile pikali. Nüüd tuli seal natuke valvata ka, kuni pliks lõpuks magama jääb. Siis võib Luce minna ja arvatavasti mitte kunagi enam tagasi tulla.

,,Sa oled nii armas," ütles Tanya. ,,Aga meie suhe saab mulle raske olema, sest sa oled inimene." Inimesed on alati vampiiride jaoks nii abitud ja nõrgad. Sellepärast paljud neist ka toitusidki - nad olid kerge saak.

Marian tõmbas teki peale ja just siis tuli ta transist välja. ,,Mida sa siin teed?" küsis tüdruk ehmunult, mäletamata seda, et oli ise palunud Lucienil end koju tuua ja veel siis nii kauaks jääda, kuni tüdruk uinub.

"Ehk saab kuidagi hakkama. Ma ei karda riskida," ütles Mitch. Kui nad juba nii kaugele olid jõudnud, siis tuli ka edasi pingutada. Igatahes Mitch küll alla anda ei kavatsenud. Ta lootis, et neil Tanyaga siiski tuleb midagi välja. See oligi hetkel kuti suurim soov.

"Ise kutsusid mind," vastas Luce. "Kas tahad, et tsiteeriksin sind?" Tšikil tuli ilmselt mõistus koju. Ja nüüd peab Luce varsti jalga laskma. Äkki tuleb järgmisena kirvega kallale või midagi.

,,No üritame siis," ütles Tanya ja vaatas Mitchile sügavalt silma. See poiss oli lihtsalt nii võimatult armas ja Tanya tahtis teda kõigest väest õnnelikuks teha. Oleks ilus mõni inimene ka õnnelikuks teha.

,,Ei ole vaja," vastas Marian. ,,Aga palun jää." Tüdruk hakkas äkki Luce'i poole mingit kummalist tõmmet tundma ja unustas oma kättemaksumõtted sootuks. Ta tahab Luce'i lähedal olla. Neiu asetas oma käe Luce'i külmale põsele.

Mitch vaatas omakorda Tanyale sügavalt silma ning liikus aeglaselt tüdrukule lähemale, et mitte liiga ootamatuid liigutusi teha. Tanya on ju ikkagi vampiir. "Mina annan endast igatahes parima," lausus kutt ning suudles seejärel tüdrukut.

Luce vahtis imestunud pilgul Marianile otsa. "Segi kammisid või? Sa ju vihkad mind," muigas ta. Kuidas sai tüdruk nii järsku ümber mõelda? Ega vist väga ei saanudki. Luce arvas, et Marian lihtsalt lollitab temaga. Tundus kõige loogilisem võimalus.

Tanya suudles ettevaatlikult Mitchi vastu ja pani käed poisi põskedele. ,,Sa oled nii armas, et see teeb haiget," ütles tüdruk läbi suudluse ja surus oma huuled uuesti Mitchi omadele.

,,Vihkasin," vastas Marian. ,,Kuni ma su hammustusest pilve jäin. Nüüd ma tunnen sinu poole tõmmet. Palun jää siia."

Mitch naeratas korraks, aga ei katkestanud suudlust. Mitte ükski tüdruk polnud talle niimoodi mõjunud nagu Tanya. Seda tšikki siin jääkski suudlema. Mitch läks ettevaatlikult tüdrukule veel lähemale ja pani käed ümber tema puusade.

"Sind ei huvitagi, mis asi ma olen?" küsis Luce muiates. Tüdruku käitumine oli kõike muud kui normaalne. Alguses teeb kõik, et kuti elu põrguks muuta ja siis "armub" ära või midagi taolist. Sellist olukorda oli kutt juba kogenud ning see hirmutas teda.