Dark Castle'i keskkool(Rollimäng)

No mida hekki? Luce oli täiesti jahmunud, kui Marian minestas. See ei saanud ju ometi nende väikeste haavakeste pärast olla? Ning Luce ei mäletanud, et oleks Mariani hammustanud.

"Seda muidugi. Aega meil ju on," lausus Sam. Mõne aastakümne pärast on kõik siinsed inimesed surnud ning jälle oleksid nad siin nagu võõrad.

Marian oli endiselt teadvuseta, kuid mitte kellelgi polnud aimu sellest, et tema sees hakkas kasvama uus elu. See on elu, kuid ta on kurjast, ja arvatavasti hävitab ta Mariani, kuid ometi kanduvad tänu sellele Northropide geenid edasi.

,,Seda küll," ütles Elizabeth. ,,Aga varsti ei saa ma enam oma vanemaid vaatamas käia, sest nad näeksid kohe, et asi on imelik. Me oleme ju igavesti teismelised."

Luce ei tulnud selle pealegi, et Marian võiks rase olla. Ehk ei tulnud tal see mõte, kuna Luce kartis paaniliselt kõike armastuse, abielu ja lastega seonduvat. Ja üldse oli ta mõelnud, et ei tahaks mitte kunagi abielluda ega mõne naisega last saada.

"Ei saa kahjuks jah. Kurb küll, aga tuleb aeg, mil pead neist lõplikult lahkuma. Aga inimesena peaks samuti," ütles Sam. Tavaliselt elavad ju lapsed ikkagi oma vanematest kauem.

Möödub umbes paar nädalat...

Mariani rasedus on poole peal, kuid kiiresti kasvav loode sööb neiu elujõudu ning ta on haiglane. Neiu on Northropide juures ja voodist välja polegi ta enam saanud, sest ei jõua enam. Kodus ei saaks ta ka olla, sest tüdruku vanemad näeksid, et tütar on suremas. Sellegipoolest tahab Marian selle lapse ilmale tuua, isegi, kui see nõuab tema enda elu.

Tanya on Mitchiga juba päris tükk aega koos olnud ja lõpuks leidis neiu, et võiks Dark Castle'isse tagasi pöörduda. ,,Mitch, kallis?" küsis ta, kui oli oma asjade pakkimise lõpetanud. Nad kavatsesid sinna tükiks ajaks jääda.

Greta oli Sebiga ka kaua koos olnud ja väga õnnelik. Või jah...neil sai kolm aastat. Ta teab samuti Sebi venna suhtest Marianiga, kuid mida ka Greta ei tea, on see, et Marian on rase ja kuna laps kasvab liiga kiiresti, on ka neiu enda elu ohus. Kuidas Luce peaks edasi elama, kui Marian sureb?

Luce oli Mariani rasedusest kuuldes šokeeritud ega rääkinud paar päeva mitte kellegagi. Kui ta lõpuks Sebastiani mõistuse pähe võttis, polnud asjad enam nii hullud. Sellegipoolest oli Luce endiselt enda peale vihane, et nii hooletu oli. Ta ei taha ei Mariani surma ega seda last...

Mitch sai oma kohvri just pakitud, kui Tanya tema poole pöördus. "Jah?" vastas ta, tõstes samal ajal kohvri voodi pealt maha. Tema arvates polnud pikemaks ajaks Dark Castle'isse jäämine just kuigi hea mõte, aga kutt lootis, et peagi mõtleb ta ümber, kui linnaga paremini kohanenud on.

Seb oli samuti Mariani pärast mures. Seda sünnitust ei pruugi tüdruk üle elada. Nii palju siis sellest, et Luce saab uue võimaluse. Vahepeal hakkas Seb koguni mõtlema, kas ei olegi saatus ette määranud, et vastupidiselt temale pole Lucienil mingit lootust kunagi armastuses õnne leida.

Marian lamas voodis, nagu tavaliselt. Ta oli hakanud oma sündimata last armastama, isegi, kui tema peab sünnitusel surema või siis saama olendiks, kelleks ta saada ei taha. Marian lihtsalt lootis, et see laps ei saa kunagi oma isa tundma, kui Luce tõesti seda last ei taha. See on Luce'ist nii vastutustundetu. Samas ei tohi ta ärrituda, sest see võib tema tervisele veelgi laastavamalt mõjuda.

,,Kas me jookseme või lähme lennukiga?" küsis Tanya. Neiu tahtis Mitchile nii väga seda linna näidata ja samuti tahtis ta vendade Northropidega kohtuda. Ta ju lubas neile, et nad näevad veel teda.

Greta pani läpaka käima, kuid Sebi polnud msnis ka. Poiss on viimati kuidagi ära olnud ja neiu tõesti ei teadnud, mida arvata. Kas tõesti on midagi juhtunud?

Luce polnud ehk nii hullus seisus, kui paar nädalat tagasi, aga vaimseid probleeme oli tal ikkagi. Näiteks oli ta veendunud, et kannab mingit needust, mis ei lase tal kunagi õnnelikuks saada. Ka see laps oli Lucieni arvates neetud ning ta tundis oma sündimata lapse vastu kõike muud kui armastust. Praegu passis Luce oma toas, aga mõtles varsti Mariani vaatama minna.

"Lennukiga saab igal juhul kiiremini," vastas Mitch. Pikkade vahemaade läbimine polnud küll vampiiri jaoks eriline probleem, aga lennuk oli lihtsalt mugavam ning ka inimlikum.

Seb leidis lõpuks aja ka oma tüdruku jaoks. Praegu jõudis ta just Greta maja juurde. Probleeme oli aga Sebi elus liigagi palju. Mitte küll Gretaga, aga Lucieniga küll. Raske oli uskuda, et tema oma vend vahel nii idioodiks võib pöörata.

Marian lamas oma voodis ja silitas oma paljast, kuid sinikalist kõhtu. Tema armastas oma last ja soovis nii väga, et saaks temaga koos olla, kuigi tõenäoliselt ei ela ta sünnitust üle, kui teda just vampiiriks ei muudeta. Vampiiriks ta saada ei tahtnud, aga kui ta muudetakse, eks siis tuleb leppida...vähemalt saab Marian siis oma lapsega koos olla ja talle kogu oma armastuse anda.

,,Siis lähme lennujaama," ütles Tanya. Ükskõik, mis ajal, aga lennukile jõuavad need kaks igal juhul. Ja nüüd on neil piisavalt raha, et kuskil hotellis peatuda, sest Northropide juurde ei tahtnud Tanya jääda.

Greta kuulis, et mingi auto jäi tema maja juures seisma ning vaatas aknast välja. See oli Seb. Hea, et ta lõpuks ometi aega leidis ka oma tüdruku juurde tulla.

Luce ajas ennast viimaks voodi pealt püsti ja lahkus toast. Järgmisena läks ta kohe Mariani juurde ning jäi tüdrukut vaatama. Too nägi iga päevaga järjest hädisem välja, aga teha polnud enam midagi.

"Olgu siis. Võiks juba liikuma hakata küll," nõustus Mitch. Tahtis temagi selle Dark Castle'i lõpuks ära näha, kuigi ka siin oli hea olla.

Seb väljus autost ning lehvitas Gretale, kes akna peal oli. Siis hüppas ta mõne hetke pärast läbi avatud akna otse tuppa. "Mul on kahju, et nii kaua eemal olin, kuid selleks on ka omad põhjused," ütles Seb.

Marian andis Luce'ile oma kondise käe. Tüdruk nägi juba praegu välja nagu surnu. Mis üldse edasi saab? Äkki neiu aga karjatas ja hoidis oma kõhtu kinni. Laps liigutas ning murdis sellega neiu ribi. ,,Ta on nii tugev," ütles Marian valust hingeldades.

,,Siis lähme," ütles Tanya, võttis oma asjad ja hüppas koos nendega aknast välja. Uksed tundusid nii ebavajalikud.

,,Mis juhtunud on?" küsis Greta. Tema inimmõistus ei võta selliseid asju, mis nende juures viimased kaks nädalat toimunud on ja seega ei teadnudki ta, et tema poisi juures on surev rase tüdruk praegu.

Luce võttis Mariani käe ja hoidis seda oma peos. Mõtteis kirus ta seda 'deemonlast', kes Marianil edasi elada ei lase. "Jah, kahjuks on küll," nõustus Luce, kuid jäi kohe jälle vait. Tal polnudki midagi muud öelda.

Mitch muigas, kui Tanya koos oma asjadega aknast välja hüppas. Kui nende jaoks on see loomulik, siis mõni naaber arvaks küll ehk teisti. Ainult et see pole väga võimalik, kui nad välgukiirusel liiguvad. Mitch võttis ka nüüd oma kohvri ja järgnes Tanyale.

"Minu vennas on asi. Juhtus nii, et ta tegi ühe inimesest tüdruku rasedaks ning too on nüüd suremas. Ma olen ju rääkinud sulle sellest rasedusevärgist. Ja see ongi põhjus, miks meie peame alati ettevaatlikud olema. Igatahes on mu vend täielik taunik. Selle asemel, et tüdrukule toeks olla..." Seb ei lõpetanudki oma lauset, vaid tõi kuuldavale ohke ning istus siis Greta voodile.

Marian ei hakanud ka midagi rohkem ütlema, kuigi ribid valutasid ja ta ei saanud end eriti liigutada. Ta lihtsalt silitas oma kõhul oleva käega seda sinikalist kõhtu, see ei nõudnud ju püstitõusmist ega midagi.

,,Jookseme," ütles Tanya ja pani välgukiirusel juba kimama. Küll Mitch ka järgi jõuab, ta on ju noorem vampiir ja peaks seega isegi kiirem olema kui Tanya ise.

,,Lõpeta oma lause," palus Greta. See, mida neidis kuulis, on täiesti uskumatu. Samas ei soovinud ta ka tüdrukule seda, et ta vampiiriks saaks...isegi, kui ta muudetakse. Mida need vennad temaga üldse teevad?

Luce vahtis Mariani ega suutnud ära imestada, kuidas too sai sellesse lapsesse nii hästi suhtuda, kui titt ta varsti lõhki kisub ja sellega võib-olla Mariani elugi hävitab. Muidugi ei öelnud Luce oma mõtteid välja. Marianile ju ei meeldinud Lucieni suhtumine ja parem oleks teda praegu mitte rohkem ärritada.

Mitch hakkas samuti jooksma ning oli õige varsti juba Tanya kõrval. Kiire oli ta tõesti. "Aga ikkagi ei saa ma aru, miks sa seda sitapead näha tahad," lausus Mitch mõtlikul toonil. Ta oli ju Lucieni tegudest kuulnud. Ei tundunud selle põhjal kuigi mõistlik tüüp.

"Noh, Lucien lihtsalt maseb ja nimetab seda sündimata titte mingiks deemonlapseks, kui Mariani parajasti kuulmas pole. Mul on tüdrukust tõesti kahju. Luce ei hooli sellest lapsest karvavõrdki," rääkis Seb.

,,Ma tahaksin verd," ütles Marian. Ta oli seda viimasel ajal jooma hakanud, sest inimtoit on talle vastuvõetamatu. Tüdruku üllatuseks talle isegi maitses see, aga ehk on asi poolvampiirist lapses, keda ta kannab. Marian oli isegi nagu vampiir juba selles mõttes, et ta verd jõi, kuigi tegelikult oli ta kõigest nõrk inimene.

,,Ma lubasin ta vennale, et käin neil külas. Ta vend on mu hea sõber," vastas Tanya. ,,Tema aitas mind alati raskel hetkel ja soovitaski mul mõneks ajaks eemale minna."

,,Äkki kõik muutub, kui ta seda last oma kätel saab hoida või tüdruku vampiiriks teeb," arvas Greta. Ta küll ei soovinud seda Marianile, aga see oleks ainus võimalus tüdruku elu päästa, kui vennad ei leia just viisi, kuidas Marian inimesena edasi saaks elada.

"Eks ma siis toon," ütles Luce ning kadus korraks kööki. Mõne aja pärast oli ta juba tagasi ning ulatas Marianile topsiku, mis oli verega täidetud. Ikka veel ei saanud kutt peast mõtet, mismoodi Marian sellest lapsest hoolida suudab, kui titt teda vaikselt tapab.

"Nojah. Siis on isegi mõistetav," ütles Mitch. Ega tema nende vendade kohta palju ei teadnud, kuid Mitchi see väga ei huvitanud ka. Tema teadis vaid seda, et üks neist on tõeline idioot ja rohkem polnud vajagi.

"Ma ei tea. Loota ju võib, aga ma eriti ei usu," ütles Seb. "Kui Marian peakski vampiiriks saama... vaevalt Lucien mõistlikumaks muutub. Ma kardan, et sellega läheb tal kaua aega."

Marian võttis topsiku vastu ja hakkas kõrrega sealt verd imema. Ta ei teadnud seda, et ta elu on võimalik ka nii päästa, et ta jääb inimeseks. Luce ju teab Fredi, kes Mariani ka ellu võiks äratada.

,,Sulle ei meeldi see?" küsis Tanya. Mitchi hääletoonist sai ta nii aru, aga võib-olla neiule ainult tundus.

,,Ja kõik on lihtsalt selle algse vampiiri süü," ütles Greta. ,,Tema ju sandistaski su venna vaimselt."

Luce ei oleks ealeski selle peale tulnud, et Mariani oleks võimalik niimoodi ellu äratada. Pealegi oli Fred rohkem Sebi sõber, mitte tema oma. Igal juhul tundis Luce ikka oma süüd ja kahetses, et üldse Marianiga voodisse oli läinud.

"Ei, pole midagi," vastas Mitch. Polnud mõtet praegu vinguma hakata ja sellega Tanyat närvi ajada. See ei olnud mingil juhul vajalik.

"Sellest kõik algas tõesti," nõustus Seb. "Ma ei suuda uskuda, et Luce armastab teda ikka veel. Marian on tollest eidest miljon korda parem. Aga päris kindel ma Lucieni tunnetes tegelikult pole. Ta keeldub sellel teemal rääkimast."

Marian jõi veretopsi tühjaks ning jäi lõpuks magama. Ta oli nii kurnatud ja teadis, et kaua tal enam elada ka ei ole. Laps tuleb ju ilmale tuua ja seda neiu üle ei ela.

,,Hästi," ütles Tanya, kui nad Mitchiga juba lennujaama olid jõudnud. Lennukini on veel aega.

,,Ja mis Tanyast sai?" küsis Greta. ,,Ta saatis Luce'i pikalt? Vahepeal ju ta lausa kannatas su venna pärast."

Luce jäi Mariani vaatama ning oli endiselt kurb. Süütunne ei tahtnud kuskile kaduda. Ta oli täiesti kindel, et vastutab ise kõige selle halva eest, mis temaga elu jooksul juhtunud on. Absoluutselt kõige eest.

"Aga miks sa küsisid?" päris Mitch. Nüüd võisid nad rahulikult kuskile istuma jääda, kuni lennuk tuleb ning nad sinna saavad istuda.

"Ta sai Lucienist üle," vastas Seb. "Ma olen kuulnud, et tal on nüüd mingi teine kutt. Ega ma rohkemat ei teagi."

Marian magas päris tükk aega, kuni lõpuks ärkas. Halb oli olla ja halvemaks ka läks. Sellegipoolest ta tahtis, et Luce lõpetaks selle lapse vihkamise ning pani poisi käe oma kõhule. ,,Lucien, palun," ütles ta nõrgal häälel.

,,Mulle lihtsalt tundus, et sind häirib selle juures midagi," vastas Tanya ning istus maha. Nad ei pidanud üldse kaua istuma, kuni nad lõpuks lennukisse kutsuti.

,,Seegi hea," ütles Greta. ,,See oleks ränk, kui tema oleks rasedaks jäänud. Aga noh, ma sain aru, et Luce keeldus temaga magamast."

Luce ei öelnud midagi, kuid ei võtnud ka oma kätt ära, et Mariani mitte rohkem kurvastada. Lapsest ei tahtnud ta endiselt midagi kuulda ega temale isegi mitte mõelda.

"Ei. Kõik on korras. Päriselt ka," ütles Mitch. Mõne aja pärast olidki nad juba lennukis ja lend Dark Castle'i poole võis alata.

"Jah, see oli tal mingi järjekordne paranoia," ütles Seb. "Luce ei tahtnud temaga magada, kuna Tanya armastas teda. Ma ei tea täpselt, mis värk sellega on. "

Mariani näole ilmus õrn naeratus, kui ta Luce'i kätt oma kõhul tundis. Äkki ta ikkagi hakkab seda last armastama. Kas või siis, kui ta teda lõpuks kätel saab hoida. Marian lootis, et saab tütre.

Tanya vaatas lennuki aknast välja ning hoidis Mitchil käest kinni. Ta nimelt ei teata Northropidele oma tulekust, sest tahab neid üllatada.

,,Aga Marian ju ka armastab teda," ütles Greta. ,,Ausalt, su vend on imelik."

Luce vaatas pigem Mariani kui oma kätt tema kõhul. Ta oli täiesti kindel, ei hakka seda last ka pärast tema sündi armastama. Isegi siis mitte, kui Marian peaks mingi ime läbi ellu jääma.

"Millest sa mõtled?" küsis Mitch. Tanyal oli lihtsalt selline nägu peas, et ta mõtleb millelegi ning Mitch tahtis teada, mis see on.

"Ta pole üldse selles nii kindel, et Marian teda armastab," ütles Seb. "Ja sellega olen täiesti nõus. Ta on isegi rohkem kui lihtsalt imelik."

Marian vaatas Luce'ile silma, kuid ka neiu enda silmades oli kurbus. Ta teadis, et Luce oma last ei armasta ja see tegi nii haiget. Tema armastas ju neid mõlemat.

,,Ma mõtlen sellest, et me oleme varsti tuttavas kohas tagasi, vähemalt mina," vastas Tanya. ,,Ma elasin siin natuke üle aasta."

,,Äkki ta ikkagi muutub?" arvas Greta. See pidi ju varem või hiljem nagunii juhtuma.

Luce ei lausunud ikka veel sõnagi. Ta ei suutnud ka naeratada mitte, sest mõtted olid selleks liiga sünged. Hea meelega oleks ta üldse kuskile kaugele ära kadunud, aga ta ei saanud ju Mariani praegu üksi jätta.

"Seda küll. Mina pole selles linna käinud," ütles Mitch. Tema oli ikkagi terve oma elu Kanadas veetnud.

"Ei tea mina. Ma loodan seda, aga Lucieni peale ei saa kunagi kindel olla," ütles Seb. "Tema teeb ikka seda, mis õigeks peab. Olgu see siis tegelikult õige või mitte."