Dark Castle'i keskkool(Rollimäng)

"Me olemegi igavesti koos. Nüüd ja alati," ütles Mitch. Mitte keegi ei saanud neid lahutada. Selleks peaks nad mõlemad surema.

Luce suudles sama näljaselt Mariani edasi ja hoidis teda tugevalt enda vastas. Mingile suhtele ta veel mõelda ei tahtnud. Piisas sellest ka, mida nad praegu tegid.

Nad on surematud, aga kui armastus otsa saab, siis ei ole ju ka midagi parata. ,,Tule üldse minu juurde elama," ütles Tanya. ,,Oleks aeg. Sa ei saa ju enam kodus olla."

Marian suudles kirglikult Luce'i ja libistas oma keele tema huulte vahele. Seda pole varem proovinudki, aga võiks. Iseasi, kas Luce'ile meeldib.

"Ma tean. See ongi ainus võimalus," nõustus Mitch. Tal pole võimalik enam oma vanemate ega sõprade läheduses viibida. Nüüd on Mitchil ainult Tanya.

Luce suudles kirglikult Mariani vastu ning hakkas tüdruku keelega mängima. Loomulikult talle meeldis see, mida Marian tegi.

,,Selles mõttes on mul sinust ikkagi kahju," ütles Tanya. ,,Aga noh, mul on sama asi. Ma ei näe enam kunagi oma vanemaid."

Marian naeratas ja jäi lõpuks Luce'ile silma vaatama, silitades samal ajal poisi nägu. Nii võikski jääda, nagu nad praegu on. Tüdrukule meeldis, et Luce teda hoiab.

"Pole midagi. Kunagi sureksid meie vanemad nagunii ära. Selline on elu," ütles Mitch. Kõige tähtsam oli ikkagi see, et nad on nüüd koos.

Luce vaatas omakorda Marianile silma ja esimest korda üle pika aja mõtles ta kellelegi, kes polnud tema surnud mõrrake. Teine võimalus oli see, et Luce ei mõelnudki midagi, vaid oli tühjuses ja sellega rahul. Aga praegu mõtles ta Marianile.

,,Seda küll," ütles Tanya. ,,Kas sa juua ei taha?" küsis ta siis Mitchilt. ,,Ma olen sind liiga kaua janusena hoidnud."

,,Sa vaatad nii armsalt praegu," lausus Marian. ,,Kohe tahaks sind enda omaks lausa nimetada, kuigi sa ei ole."

"Tegelikult tahaksin küll," vastas Mitch. "Varem ma ei jõudnud ju. Muud tegevused hoidsid mind verest eemal."

"Selles on sul õigus. Mina ei kuulu kellelegi," ütles Luce. Igatahes oli Luce otsusele jõudnud, et kui ta peakski kunagi mingi ime läbi Mariani ära armuma, siis tüdrukule ta küll seda öelda ei kavatse.

,,Külmkapis on piisavalt verd, ma toon sulle kohe," ütles Tanya ja ajas end voodist välja, et külmkapi juurde. Tagasi tuli ta päris mitme pudeliga. ,,Inimveri või midagi muud?" küsis ta.

,,Ma tahaksin, et oleksid minu," tunnistas Marian. Tüdruk juba teadis, kuidas Luce sellesse reageerib ning sellesse suhtub, aga ta lihtsalt pidi selle üles tunnistama. Ta vajas poissi sama palju kui poiss teda.

"Ma ei tea," vastas Mitch. "Kumba sa ise jood? Ja kuidas sa vere nendesse pudelitesse saad?" küsis ta.

"Ma ei taha sellest praegu rääkida," ütles Luce. "Las kõik lähebi nii nagu läheb. Ja siis elu näitab, mis edasi saab."

,,Inimverd ma saan haigla verepangast, elusa inimese verd ma ju pudelisse ei ajaks," vastas Tanya. ,,Aga loomade vere ma lihtsalt kogun pudelisse, kui jahil käin. Sa arvad, et ma viitsiks siis kogu aeg metsas käia? Vaevalt küll."

,,Suudle mind veel," palus Marian ja vaatas Luce'ile silma. Luce'i hammustus ja suudlused meeldisid neiule üle kõige.

"Seda küll," ütles Mitch. "Aga ma poleks arvanud, et vampiiridel võiks viitsimisega probleeme tekkida." Seejärel võttis poiss ühe pudeli ja kulistas kogu vere mõne sekundiga alla.

Luce vaatas omakorda Marianile silma ning kummardus tüdrukule lähemale. Mõne hetke pärast nende huuled kohtusidki.

,,Laisad vampiirid on olemas," ütles Tanya. ,,Ma olen üks neist, usu mind."

Marian suudles Luce'i vastu ja pani käed ümber poisi kaela. Tüdruk ei tahtnudki praegu muud kui lihtsalt Luce'iga olla.

"Ma ühtegi teist vampiiri ei teagi. Seega ma usun sind," muigas Mitch ja võttis seejärel veel ühe pudeli.

Luce suudles kirglikult Mariani edasi ja tiris teda endale veelgi lähemale. Päris hoogu hakkas ta juba sattuma.

,,Tubli poiss," kiitis Tanya. ,,Kuidas sulle su uus toit maitseb?" küsis ta siis.

Marian suudles veel kirglikumalt Luce'i ja sasis poisi juukseid. Temagi hakkas juba ehk liiga hoogu minema.

"Kuidas saaks veri vampiirile mitte maitseda?" vastas Mitch küsimusega. "Väga hea on loomulikult. Tahaks veel."

Luce jooksis oma keelega Marianil eest ära ning lõpuks liikus ta suudlustega hoopis tüdruku kaelale. Nämma.

,,Ma toon sulle siis," ütles Tanya ja tõi külmkapist järgmised pudelid. ,,Joo omal kõht täis."

Mariani hingamine kiirenes ning ta pani oma käed Luce'i riiete alla. Poisi nahk oli nii sile, kuid see oli külm. Sellegipoolest meeldis tüdrukule seda puudutada.

Mitch jäi ootama, kui Tanya talle pudeleid tooma läks. Kui tüdruk tagasi oli, rabas Mitch kiiresti endale ühe pudeli ja jõi selle paari lonksuga tühjaks.

Lucien liikus suudlustega mööda Mariani kaelala allapoole ja siis jälle üles tagasi. Ei ole vaja tüdruk arvata, et Luce plaanitseb midagi. Nad ei pea üldse midagi keelatut tegema.

,,Sa oled kiire," ütles Tanya. ,,Soovid veel?"

Mariani süda hakkas juba kiiremini lööma ning tüdruk erutus üha rohkem. Samal ajal silitas ta Luce'i külma siledat ihu ja joonistas poisi seljale õrnalt keerulisi mustreid.

"Muidugi. See on liiga hea ju," vastas Mitch. Kui see tema teha oleks, siis jooks kutt terve külmkapi tühjaks ega jätaks midagi alles.

Luce suudles uuesti Mariani huuli ja liikus tüdrukule lähemale, haarates temast samal ajal veel kõvemini kinni kui enne.

,,Me võime ju metsa jahile ka minna, saab värskemat kraami," ütles Tanya.

Marian suudles Luce'i vastu, kuid nüüd ta tundis, et Luce hoiab juba liiga kõvasti. ,,Mul on valus," sosistas ta läbi suudluse.

"Aga lähme siis, kui sa viitsid," ütles Mitch. "Ma ise ei teagi, kas üldse tahan, kuigi juua võiks küll."

"Vabandust," lausus Luce vaikselt ning lõdvendas oma haaret. Eks vampiiridel ole ikka raske mõista, kui kõvasti võib inimesest kinni haarata talle haiget tegemata.

,,No kuna sina tahad juua, siis lähme," ütles Tanya. ,,Aga me peame riided selga panema.

,,Palju parem," ütles Marian. ,,Sa oled tõesti väga tugev. Näita mulle veel oma vampiirilikke võimeid. See on nii lahe."

"Oleks kasulik küll," nõustus Mitch. "Ilma riieteta vist jah metsa ei läheks." Samas võisid nad ju natuke pikutada veel. Ega Mitchil siis nii kiire ka ei olnud.

"Sa oled kõike olulist juba näinud," ütles Luce. "Ja pealegi ei meeldi mulle oma võimetega kekutada."

,,Aga pikutame veel natuke," ütles Tanya. ,,Ma tahan, et sa mind hoiaksid."

,,Aga sa ei ole ju nii kade," ütles Marian. ,,Näita mulle veel. See ei ole ju kekutamine, kui sa oma võimeid mulle, tühisele inimesele näitad."

"Jah, muidugi pikutame. Ma ei taha ise ka veel päris kohe minna," nõsustus Mitch. "Pealegi mulle meeldib sind kaisus hoida."

"Sa pole mingi tühine inimene," ütles Luce. "Ning ma tõesti ei tahaks sulle midagi näitama hakata."