Dark Castle'i keskkool(Rollimäng)

,,Lucien, ma armastan sind," lausus Marian vaikselt ning tema silmadest hakkasid voolama pisarad. ,,Ja teda," lisas ta ning silitas oma kõhtu. Emotsioonid hakkasid üle pea kokku lööma ja neiu oleks tahtnud nutta.

,,Siis ma saan sulle seda linna näidata," ütles Tanya. ,,Aga seal on palju vampiire."

,,Seda muidugi," ütles Greta. ,,Aga ta on veider." Keegi võiks ju Luce'i mõistusele tuua, võib-olla isegi hüpnotiseerida, kui vaja.

"Palun ära nuta," lausus Lucien vaikselt. Ta ei tahtnud, et Marian kurvastaks, aga ei saanud ka midagi teha, et nii ei oleks. Tema mõistus oli juba ammu kokku jooksnud.

"Ma tean. Aga mis meil sellest. Oleme ise ka ju vampiirid," ütles Mitch. Neil ei olnud midagi karta.

"Olen sinuga täiesti nõus, aga ma ei oska midagi teha. Ta on täiesti lootusetu," ütles Seb.

,,Palun, tule siia," palus Marian ja andis Luce'ile käe, kuigi ta ei suutnud nutmist lõpetada. Ta tahtis, et poiss lähemale tuleks ja teda hoiaks. Vähemalt veel viimast korda, sest varsti ei ole Mariani enam nagunii.

,,Seda küll," ütles Tanya. ,,Aga meiesugustel on ka üks hea põhjus, miks eelistada Dark Castle'it."

,,Ma ei taha sellele mõeldagi, et Marian varsti sureb," ütles Greta. ,,Kas tõesti ei ole mingit moodust tema elu päästmiseks nii, et ta ise ei peaks vampiiriks saama? Ma tean, et ta ei taha seda."

Luce läkski Marianile lähemale ja võttis tema käest kinni. Olukord oli juba täiesti käest läinud, aga Luce pidi ennast rahulikuks sundima. Vastasel juhul teeks ta Marianile veel rohkem haiget.

"Miks nii?" küsis Mitch. Tema küll ei saanud aru, miks peaksid kõik vampiirid tahtma sellesse väikesse linna elama kolida.

"Mina pole siiani midagi välja mõelda osanud ja Lucien ka mitte. Äkki saad sina sellega hakkama," arvas Seb. Temal olid ideed täiesti otsas.

,,Luba mulle midagi," palus Marian. Ta ei tahtnud, et laps jääks vanemateta, kui ta peakski surema. Luce peab nii või teisiti vastutuse võtma.

,,Sellepärast, et seal paistab harva päike," vastas Tanya. ,,Ja seal on piisavalt vähe inimesi."

,,Kas ei ole siis tõesti kedagi, kes saaks ta tagasi tuua?" küsis Greta. ,,Sul ju oli mingi sõber, kes oskas surnuid ellu äratada."

"Mida ma sulle lubama pean?" küsis Luce. Ta ei andnud kunagi enne lubadusi, kui oli teada saanud, mida ta lubama peab.

"Seda küll. Päikest me tõesti väga ei kannata," nõustus Mitch. "Aga kui seal on vähe inimesi ja need ka ka vampiirirünnakute tagajärel kaovad. Kuidas asjast aru eii saada?"

"On küll. Ma polegi varem sellele mõelnud," vastas Seb. "Aga see on hea mõte."

,,Luba mulle, et sa ikkagi kasvatad meie lapse üles, kui ma surema peaks," vastas Marian. ,,Ma ei taha, et ta peaks kasvama vanemateta. Püüa teda natukenegi armastada."

,,Neid ei ole tegelikult nii palju, kes kaovad," vastas Tanya. ,,Kuigi palju on ka juhtumeid, kui neist lihtsalt vampiirid tehakse."

,,Ma arvan ka," ütles Greta. ,,See laps ei peaks emata kasvama. Marian ju ikka armastab teda?"

Luce vaikis mõnda aega, kuid noogutas lõpuks. "Hästi. Ma teen seda, aga sa ei pea üldse surema. Sa jääd ellu," ütles ta.

"Aga inimesed teavad seal vampiiridest?" küsis Mitch. Talle tundus imelik, et mingis väikeses linnas nii palju vampiire on.

"Marian armastab teda isegi väga, nagu ma olen aru saanud," vastas Seb. "Sellega pole mingit muret. Luce on aga teine teema."

,,Kuidas?" küsis Marian. Ta teadis, et vampiiriks ta saada ei taha ja teda ei muudeta vastu tema tahtmist. Mis võimalus siis veel oli?

,,Ei tea," vastas Tanya. ,,Vampiirid oskavad end hästi varjata, kuigi ühes kohas olev äsjasündinute armee teeb mind murelikuks. Neid hoitakse ühes mahajäetud hoone keldris."

,,Noh, igatahes ma loodan, et ta võtab mõistuse pähe ikka," lausus Greta. ,,Laps peab kõike muutma."

"Ma mõtlen midagi välja või teeb seda keegi teine. Aga kõik saab korda. Sa ei sure," ütles Luce. Ta pidi seda lihtsalt ütlema. Uskus siis seda või mitte.

"Missugune äsjasündinute armee?" küsis Mitch. Ta polnud millestki sarnasest kunagi kuulnud ja see muutis Mitchi uudishimulikuks.

"Ma loodan sama, aga praegu ei oska küll midagi öelda," lausus Seb.

Marian tahtis seda tõepoolest uskuda, aga ta ei tahtnud ka vampiiriks muutuda. Niisiis ei öelnud ta Luce'ile midagi, vaid hoidis tema külmast käest kõvemini kinni.

,,Ma ei tea sellest rohkem, aga ma tean, et see on olemas ja neil hoitakse silma peal," vastas Tanya. ,,Kuigi ma ei tea, miks neid vaja on."

Luce jäi samuti vait, sest ta ei osanud enam midagi öelda. Jälle tekkis selline masendushetk, kuigi kutt üritas teha kõik, et Marian sellest aru ei saaks. Polnud vaja talle veel rohkem muresid tekitada.

"Hästi. Võib-olla saame siis midagi rohkemat teada, kui sinna lõpuks kohale jõuame," arvas Mitch. Alguses pidid nad muidugi Tanya sõprade juurde minema.

Marian pani oma käed uuesti kõhule ja silitas seda. Ta juba mõtles, kumb sünnib, kuigi neidis ise tahtis tütart ja et ta oleks ikkagi Luce'i moodi.

,,Seda muidugi," ütles Tanya. Kui noored olid Dark Castle'isse jõudnud ja lennukist maha tulnud, suundusid nad hotelli. ,,Millise toa me võtame?" küsis Tanya siis Mitchilt.

Luce'ile ei jõudnud ikka veel kohale, kuidas sai Marian seda last nii väga armastada, kui ta lapse pärast oma elu kaotab. Aga eks naistest ongi võimatu aru saada. Praegu ta lihtsalt vaatas Mariani ega lausunud sõnagi.

"Ikka sellise, kus oleks mõnus suur voodi. Mis sellest, et me ei maga," vastas Mitch. Mugavus oli ka vampiiride jaoks oluline.

Luce ju ütles Marianile, et ta ei sure. Ütles ta seda siis ainult selleks, et neidist rahustada või ta tõesti teab lahendust? Enam pole palju ka jäänud tema sünnini. Kõige rohkem veel kaks nädalat ja kõige vähem...mõni tund?

,,Siis võtame presidendisviidi," muigas Tanya. Seda said nad endale lubada, sest Tanyal oli piisavalt raha, et sellise toa eest maksta.

Luce oli ikka veel enda peale vihane, et nii vastutustundetu oli ning Mariani rasedaks tegi. Laps oli küll viimane, mida ta soovis, aga tüdrukule näkku polnud ta seda kunagi öelnud. Kuidas ta saakski armastada last, kes Mariani arvatavasti tapab?

"Lase aga käia. Raha pole ju probleem," muigas ka Mitch. Raha võis alati juurde muretseda, kui seda väheks kippus jääma. Seda aga enamasti ei juhtunud.

Möödub umbes paar nädalat...

Marianil oli hoolimata kurnavast rasedusest ka natuke parem olla ja ta sai juba voodist väljas käia, sest veri mõjus kosutavalt. Ta vaatas parajasti ühte filmi, aga ajades end diivanilt püsti, tundis ta tugevat valu kõhus ja tema ribid murdusid veelgi. ,,Lucien!" ütles ta valust oiates ja kõhtu kinni hoides.

Tanya ja Mitch ei ole veel Northropide juurde jõudnudki, sest Tanya näitab praegu Mitchile linna. Sellegipoolest teavad vennad, et Tanya on Dark Castle'is, sest mõned päevad tagasi olid nad siiski Sebiga kohtunud.

Luce pikutas oma toas voodi peal ja mõtles süngeid mõtteid. Selle paari nädala jooksul polnud tema meeleolu paremaks muutunud, vaid hoopis hullemaks. Lapsest ei tahtnud ta endiselt midagi kuulda. Kui ta aga Mariani karjet kuulis, ajas Luce end välgukiirusel püsti ja jooksis tüdruku juurde.

"Täna lähme siis nende juurde?" küsis Mitch Tanyalt. Linnaga olid nad juba tutvunud ja nüüd võiks midagi muud ka teha. Seb tuli just jahilt ning läks tagasi koju. Ta teadis, et varsti peaks ka Tanya neile külla tulema.

,,Ta tuleb," ütles Marian hingeldades ja karjatas, kui ta järgmist krõksatust kuulis ning valu tema seljast läbi sööstis. Selgroog.

,,Ma ei tea," vastas Tanya. ,,Seb mainis ju midagi, et seal on üks surev tüdruk. Ma vist väga ei tahaks seda näha."

Luce oli ehmunud. Ka tema ei tahtnud tegelikult seda sünnitust näha, aga ei saanud ju ometi ära minna. Pealegi kedagi teist Mariani juures polnud. Tahtis ta seda või mitte, aga Mariani juurde tuli tal jääda.

"Jah, muidugi. Parem tõesti, kui me ei lähe. Ma ei taha seda ise ka näha," tunnistas Mitch. Seb läks ka Mariani ja Luce'i juurde ning kui ta nägi, et Marianil pole enam palju aega jäänud, helistas ta Fredile.

,,Aita mind, mitte ära passi siin nagu mingi debiilik!" karjus Marian, suust veri voolamas. See oli küll kurjalt öeldud, aga kas Luce tõesti tahab nad mõlemad - lapse ja Mariani - kaotada? Kus on Sebastian?

,,Lähme jahile, ma tahaks verd," ütles Tanya. Ta oli kauem vampiir olnud kui Mitch, aga januga oli tal mõnikord endiselt probleeme.

"Ma ei suuda. Ma ei oska..." lausus Luce. Nüüd oli ta veelgi rohkem šokeeritud. Ta ei suutnud enam hetkegi selles ruumis viibida, vaid jooksis majast välja. Seb oli ju siin. Tema teab ju, mida teha tuleb.

Vaevalt sai Luce minna, kui juba Fred kohal oli. Sebil vedas, et vampiir oli läheduses viibinud, kui Seb talle helistas. Marian peab jääma inimeseks.

"Olgu pealegi. Minul oleks ka natuke vaja," ütles Mitch. Tema janu polnud eriti suur, aga verd oleks ta hea meelega veel joonud.

Milline argpüks! Mariani silmis oli nüüd Luce üks haledik, kuid sellegipoolest ta armastas seda poissi. Marian on nüüd täiesti abitu ja koos oma lapsega suremas. Keegi ju ei aidanud teda.

,,Keda me täna jahime?" küsis Tanya. ,,Inimesi või loomi?" Inimveri oli kõige parem ja kui Tanya seda tahtis, tappis ta enamasti kurjategijaid.

Seb oli samuti oma vennas pettunud, kuid läks ikkagi ise Marianile appi. Kui Luce peaks hiljem tagasi tulema, saab ta korralikult sõimata. Selles polnud mõtet kellelegi kahelda. Luce aga läks kodu juurest järjest kaugemale, et mõtteid mujale saada.

"Mul ükskõik," vastas Mitch. Tema tarvitas mõlemat, kuid ka Mitch ei tapnud süütuid inimesi. Ainult neid, kes seda väärt olid.

,,Ta sureb ära ju," ütles Marian, kes ka ise sugugi parem välja ei näinud. Loomuliku sünnitusega ta seda last elusalt ei saa ning sureb ka ise, kiiresti tuleb tegutseda. Aga noh, ta sureb nagunii.

,,Mina tahaks inimverd siis," ütles Tanya ning hakkas otsima rajooni, kus kuritegevus lokkab.