Dark Castle'i keskkool(Rollimäng)

,,Eks sa ise tead," ütles Tanya. ,,Kahju, et mul sulle midagi süüa pole anda...kõik poed on ju ka kinni." Varsti jääb ju poiss niigi magama.

,,Siis saadki üle," ütles Marian. ,,Elu on juba selline. Shit happens noh." Sellise tüübiga ei saanudki ju muud moodi, kui tuli veidi karm temaga olla. Milleks piinata end süütundega terve ülejäänud elu?

"Ma ei tahagi süüa," ütles Mitch. Poiss oli enne kodus korralikult söönud ja arvatavasti enne hommikut tal kõht tühjaks ei lähegi. "Me võiks hoopis midagi põnevat teha. Oleneb muidugi, mida sulle teha meeldib." Mitch ei tundnud Tanyat veel kuigi hästi.

"Mina ei saa niimoodi," ütles Luce. "Kõik jääb mind pikaks ajaks kummitama. Ma näen vahel isegi õudusunenägusid. Kahjuks on mul liiga hea mälu ka. Võimatu midagi unustada." Lucien ohkas ja toetas pea kätele. Mida ta ikka teha sai?

,,Aga mida sa siis teha tahad?" küsis Tanya. Ega temagi Mitchi veel hästi ei tundnud ja seega ei osanud ta arvata, mis poisile meeldida võiks.

,,Siis otsi keegi, kes sul unustada aitab," ütles Marian. ,,Tegelt ka, see on nii hale, kui sa mingit surnud hoora leinad."

"Me võime mingit filmi vaadata, kui sa viitsid," vastas Mitch. Ja üldse oli tal tegelikult suva, mida nad tegid. Kõige tähtsam oli see, et ta sai oma vampiirikese lähedal olla. Mitch polnud juba ammu ühestki tüdrukust nii suures vaimustuses olnud.

"Ei kedagi teist enam. Mitte sellisel tasandil," ütles Luce. "Ma ei usalda kedagi." Kui korra juba kõrvetada oled saanud, siis teist korda enam ei taha. Raske on uuesti kedagi usaldama hakata.

,,No vaatame siis," ütles Tanya. ,,Aga ma ei tea, millised filmid sulle meeldivad, seega sul on vaba voli minu DVD riiuli kallale minna ja omale sealt midagi välja valida."

,,Kui ma poleks nii nõrk, peksaksin su sellise jutu eest läbi," ütles Marian. No anna abi, nii haledat juttu polnud see tüdruk veel kuulnudki. Mida Luce sellega saavutada üritab? Tema niuniu kaastunnet võita? Vaevalt. Marian vihkab selliseid.

"Teeme nii," naeratas Mitch ja hüppas püsti. Mõne hetke pärast oligi kutt riiuli juures ja vaatas neid plaate, mis riiulis olid. Leidnud sealt ühe sobiva, ulatas ta sellle Tanyale. "Ma olen õudukafänn," teatas ta.

"Edu sulle sellega," ütles Luce. Ta ei saanud aru, miks Marianile kõik nii hullult närvidele käis. Lucieni oma elu. Teeb, mis ise heaks arvab. Oli ta siis selles süüdi, et oli palju tundlikum kui keskmine mees? Kui Luce juba kedagi armastas, siis tegi ta seda siiralt ja ilma mingite tingimusteta.

,,Kui õudukas, siis õudukas," ütles Tanya. ,,Aga me peame elutuppa minema, seal on kodukinokomplekt." Seejärel ajas tüdruk ennast ka püsti ja suundus juba elutuppa.

Marian viskas endal teki pealt ja ronis Luce'ile sülle. Äkki siiski mõtleb kutt tema karmide sõnade üle. Keegi pidi ju teda raputama. ,,Ma vihkan seda, et ma sinu poole tõmmet tunnen," sosistas tüdruk vaikselt.

Mitch järgnes Tanyale. Kui ta oli elutuppa jõudnud, istus poiss diivanile. "Aga kui sulle ei meeldi, siis ma võin midagi muud ka valida. Sobivad igasugused filmid, kui mingi eriti lääge romantika välja arvata."

"Ära siis tunne," sõnas Luce. Mida ta ikka paremat öelda oskas? Paras Marianile, kui ta samamoodi vastu ütleb. Temal oli ju kerge väita, et Luce peab unustama. Unustagu siis ise ka poiss ära. Vaadaku kui kerge on. Aga noh, äkki tal oligi kerge?

,,Las ta olla," ütles Tanya. ,,See sobib küll." Siis lülitas Tanya kodukino sisse ja pani DVD mängijasse. Kahju, et mingit popcorni või midagi pole, aga Tanyale sobiks veri ka. Ta ei söögi ju enam popcorni.

Marian ei hakanud midagi vastu ütlema, sest ta ei osanud midagi vastu öelda. Tüdruk lihtsalt ohkas, raputas pead ja puges Luce'i külma embusse. Neiu juuksed langesid ühele küljele nii, et tema hammustus kaela teisel küljel oli selgelt näha.

Mitch sättis end mugavasse asendisse, et tal oleks parem filmi vaadata. "Tuled kaissu ka äkki?" küsis ta. Kui nad üksteisest väga kaugel istuvad, siis pole sellel vaatamisel suht mõtet. Mitchile meeldis lähedus.

"Miks sa seda teed?" küsis Luce. "Osa kättemaksust?" Ta ei uskunud ikka, et Marian võiks temast päriselt huvitatud olla. Alles ju vihkas. Need asjad ei käi nii kiiresti. Isegi mitte inimestel.

,,No eks ma siis tulen," ütles Tanya ja läkski diivanile, misjärel ta Mitchile kaissu puges ja ekraanile vaatas. Varsti hakkas film pihta ka.

,,Ei, ma ei taha sulle enam kätte maksta," tunnistas Marian ja liibus veel rohkem Luce'i vastu. Heh, ta ei teadnud endiselt tüübi nime. ,,Ee...mis su õige nimi on?" küsis ta siis ja hakkas itsitama.

"Palju parem," ütles Mitch ja hakkas siis filmi vaatama. Paras veresaun tundus olevat, aga hea vaheldus komöödiatele. Kes ütles, et ka õudukad ei saanud naerma ajada. Need olid ju nii võltsid, et kohe ajas naerma.

"Lucien," vastas Luce. "Ma arvasin, et sa oled juba kuulnud." Ega ta ise ka tüdruku nime ei teadnud, kuid küsima ka ei hakanud. Kui ise ütleb, siis öelgu. Ta ei usaldanud Mariani üldse.

Tanya pani pea Mitchi õlale ja lihtsalt lebotas tal kaisus. Hea oli olla. Film just väga huvitav ei olnud, aga kui Mitch seda näha tahtis, siis las ta olla.

,,Kena nimi, aga ma tõesti ei ole seda varem kuulnud," ütles Marian. ,,Lucien - nagu valgus." Tüdruk hakkas jälle itsitama, aga talle tõesti meeldis selle nime kõla. Ega ta Luce'igi ei usaldanud, kaugel sellest. Aga Marianile meeldis talle nii lähedal olla. ,,Marian olen."

"Millele sa mõtled?" küsis Mitch, kuna tüdruk oli päris vaikseks jäänud. Ei tundunud küll väga, et tema mõtted filmi juures oleksid. Pigem toimus ikkagi midagi muud. Ja Mitch oli uudishimulik.

"Sul kah kena nimi," ütles Luce. "Aga ma olen päris üllatunud, et sa minust midagi ei tea. Enamik selles linnas teavad." Väike hoop tema ego pihta ju ikkagi. Huvitav teada, kas Marian siis üldse raadiot ei kuula, telekat ei vaata ja ajakirjandust ei jälgi?

,,Eriti millelegi, ma olen seda filmi lihtsalt nii palju kordi näinud," vastas Tanya. Tüdruk ei suutnud kunagi ühele filmile täielikult süveneda, kui ta oli seda juba korduvalt näinud. Mitch oli armas.

,,No mina ei viitsi telekat vaadata või lehti lugeda või veel vähem...raadiot kuulata," ütles Marian. Tüdrukul oli parematki teha, kui päev otsa teleka ees passida ja veel vähem huvitasid teda mingid muusikud. Marian ei teadnudki, et Lucien on laulja või mis iganes.

"Mina veel mitte, aga see polegi eriti huvitav," ütles Mitch. "Sina oled palju huvitavam." Mitch vaatas Tanyale silma ning läks tüdrukule lähemale. Milline normaalne inimene roniks vabatahtlikult vampiiri juurde?

"Sa siis ei kuulagi üldse muusikat?" küsis Luce. Tänapäeval oli küll raske midagi sellist uskuda. Kõik inimesed armastasid muusikat. Aga telekat ilmselt kõik ei vaata. Lehti ka ei loe. Oh seda elu.

,,Kas siis ka, kui ma hammustan?" küsis Tanya, et poisut pisut ehmatada. Tõesti...ta on liiga usaldav...eriti veel vampiiri suhtes.

,,Muidugi kuulan, aga sinu nimi on mulle võõras," vastas Marian. ,,Ega sa nii kuulus ka nüüd pole, et kõik sind teaks." Tüdruk oli otsekohene ja võimalik, et see, mis ta ütles, käis jällegi selle endast jõle palju arvava kuti ego pihta. Nii peabki.

Diane'il ja Emoryl oli vahepeal sündinud tütar Cassandra, kes on nüüdseks pooleteise aastane ja õpib vaikselt kõndima. Samuti otsustas Diane pärast tütre sündi, et laseb Emoryl end vampiirikütiks õpetada...tal ju jäi see enne pooleli, sest väike Cassie tuli.

Mindy ja Denze olid juba aasta aega koos olnud ja kuigi nende suhe ei alanud just kõige soojemalt. Vähemalt Mindy vihkas Denze'i kogu hingest, siis nüüd ei suuda tüdruk ilma temata enam eladagi. Mindyle aga meeldis kõige rohkem hundina ringi rännata ja tüdruk heitiski pilgu kalendrisse. Super. Täiskuuöö on tulemas.

"Jah," vastas Mitch. "Mulle isegi meeldib su hammustus. Tekitab sõltuvust." See kõik oli täiesti tõsi. Kui alguses oligi valus, siis lõpus läheb heaks. Nagu täielik nauding. Eks narkarid tunnevad midagi sarnast.

"Ju siis," ütles Lucien. "Aga nüüd vähemalt tead." Luce ei osanudki enam midagi rohkemat öelda. Marian oli tema arust liiga ülbe, aga ta ei kavatsenud seda tüdrukule öelda. Saab muidu veel vihasemaks.

Emory jahtis endiselt vampiire ja vägagi edukalt. Pealegi oli tal tavaliste vampiiriküttide ees suur eelis. Samuti oli ta õnnelik, kui tema tütar sündis. Ikkagi nende kahe esimene laps.

Denze oli enne parandamatu naistekütt, aga pärast Mindyga kohtumist võttis kohe tuure maha. Mindy oli ju tema jaoks elu suurim väljakutse. Ta pidi iga hinna eest tüdruku kätte saama, aga läks hoopis nii, et ta armus ära. Ka pärast aastat pole Denze'i tunded muutunud.

,,See on ohtlik sõltuvus," ütles Tanya. ,,Ma ei kavatse sind rohkem hammustada." Ei kavatse ja üritab ka seda mitte teha. Tüdruk ei taha mõeldagi, millised tagajärjed sellel olla võivad.

Marian naeratas ja vaatas Luce'ile silma. Kutt oli ju täitsa kena. Kui ta poleks selline hale pasakäkk, siis oleks ta ilmselt Mariani unistuste kutt. ,,Sa võiksid mulle isegi meeldida, Lucien," lausus tüdruk Luce'i nägu silitades, mõeldes iga sõna täiesti tõsiselt.

Diane istus vaiba peal ja mängis oma tütrega. See väikseke oli nii armas...oma isa südantsulatavate silmade ja naeratusega. Varsti aga oli Cassandral uneaeg, sest tema emal seisab järjekordne treening ees...tahab ju temagi võimsaks vampiirikütiks saada.

Mindy pikutas oma voodil ja vaatas kalendrit. Oh...täiskuuöö. Ta juba igatses seda, kui sai hundina ringi joosta ja Denze'iga siis vallatute kutsikate kombel terve öö läbi möllata.

"Sa ei saa midagi teha, kui ei suuda ennast tagasi hoida. Oled ju vampiir ikkagi," ütles Mitch. Vampiiridel võis ju mõnikord enesekontrolliga raskusi tekkida ning sellest pidi aru saama. Mitch mõistis Tanyat.

"Eks sa ise tead, mida teed. Mina ei saa sind takistada ega midagi," ütles Luce. Kui tüdruk peaks temasee päriselt armuma, siis muidugi on jama. Kutt ise ei taha armumisest kuuldagi. Talle piisas sellest ühest korrast ning järgmist hoopi temale tarvis polnud.

Emory tuli koju tagasi ning läks Diane'i ja lapse juurde. Mees istus samuti vaibale ning vaatas neid mõlemat. Tema väikesed kullakesed ju ikkagi. Emory armastas mõlemaid meeletult. "Kuidas teil siis vahepeal läinud on?" küsis Emory.

Denze tuli poest ning pani kõik ostetud asjad külmkappi. Seejärel läks ta Mindy juurde ja istus voodile. "Ma tõin meile süüa juurde," ütles ta. "Võiks enne muundumist ikkagi kõhu täis süüa."

,,Kui ma ennast tagasi ei suuda hoida, lõpeb see sinu jaoks kurvalt," kähvas Tanya. Noored vampiirid ei suuda ka oma emotsioone täielikult kontrollida ja võivad seega kergesti vihastada või mis iganes.

Kui Marian oli pilves, üritas ta Luce'i suudelda, aga siis tõukas poiss ta eemale. Nüüd võiks ju uuesti üritada, kui pea selge on. Pealegi on Marian talle nii lähedal...ikkagi süles. Võiks ju selle kuti ära proovida. Neiu lähenes Luce'ile ja surus oma huuled tema omadele.

,,Tibu õpib juba tasapisi kõndima," vastas Diane. ,,Aga talle tuleb varsti süüa anda ja siis on tal tuduaeg kah." Selle peale hakkas väike Cassie häälitsema, väljendades ebameeldivust. Miks ta kogu aeg magama peab, kui ta saab terve päev emme ja issiga mängida?

,,Mida sa tõid?" küsis Mindy. ,,Sa tead, et ma tahaks liha." Viimasel ajal tahtiski Mindy eriti veel liha. Grillitud šašlõkk või praeliha olid kõige paremad. Isegi juust enam väga ei kõlvanud.

"Ma tean kõikidest ohtudest," ütles Mitch. "Aga ma ei karda riskida." Mitch vaatas Tanyale otsa ja naeratas. Poiss ei suutnudki üldse mujale vaadata. Keegi polnud teda kunagi niimoodi lummanud.

Lubadus on lubadus. Luce ju andis Marianile mõista, et suudleb teda vastu, kui tüdruk enam pilves pole. Ja nüüd ta seda tegigi. Lucien pani käed ümber Mariani puusade ja suudles teda ahnelt vastu.

"Mina võin talle süüa anda," ütles Emory. "Ning pärast ta voodisse ka viia. Mulle meeldib temaga tegeleda." Mees naeratas ja võttis siis tütre endale sülle. Ta oli nii armas ju ikkagi.

"Ma tõingi liha," vastas Denze. Ka temale meeldis igasugust liha süüa. Hundid ju ikkagi ja sealt ka eelistused. Pealegi oli liha toitev ja maitses grillituna ülihästi. "Kas tahad kohe?" küsis mees.

,,Sa oled nii rumal," lausus Tanya, kuid silitas samal ajal õrnalt Mitchi nägu. Milline inimene küll ohverdaks ennast mõne vampiiri, koletise pärast?

Ohoh, see tüüp suudles küll hästi ühe haleda hädapätaka kohta. Marian nautis seda suudlust väga ja suudles veel kirglikumaltki vastu. Mmmm...tüdruk lausa sulas ta suudluste käes.

,,Kui ta naeratab, siis on võimatu talle vastu panna," ütles Diane. ,,Aga kui sa tahad, eks sa siis tegele. Kuigi mina tahan ka selle pisikese lähedal olla...ta on kõige armsam laps üldse."

,,Ei, mul ei ole veel kõht tühi," vastas Mindy. Tüdruk sõi koolis endal kõhu päris korralikult täis ja seedimine võttis pisut aega. Ta niigi üritab võimalikult vähe puududa.

"Äkki olengi. Aga sina muutsid mind selliseks," muigas Mitch. Tanya võis ju koletis olla, aga see ei muutnud Mitchi tundeid. Tema oli endiselt tüdrukust suures vaimustuses ning see tunne kasvas iga mööduva hetkega.

Luce unustas koheselt oma mured ning keskendus täielikult tundele. Tema pea oli mõtetest täiesti tühi. Kutt tõmbas Mariani endale isegi lähemale ja tugevdas oma haaret tüdruku ümber. Muidugi mitte nii kõvasti, et tal valus oleks.

"Sul on õigus. Ta on täpselt nagu sina oma vastupandamatu naeratusega," ütles Emory. "Me võime temaga võrdselt tegeleda. Natuke mina ja siis jälle sina. Kui see nii meeldib muidugi."

"Siis sööme hiljem," ütles Denze ja viskas siis ennast voodile pikali. "Aga nüüd võiksid sa mulle mõneks ajaks kaissu hüpata. Praegu on mul veel sõrmed alles, millega ma sind katsuda saan."

,,Kas sa filmi ei tahagi vaadata?" küsis Tanya. Mitchiga oli küll hea koos olla, aga poiss ise tahtis ju filmi näha. Praegu oli küll selline mulje, et film käib rohkem nagu taustaks.

Marian lõpetas suudluse ja jäi Luce'ile kaissu. Pole liiga ahneks ka vaja minna, sest seksida ta temaga küll ei kavatsenud. Ikkagi oli see kutt hea suudleja.

,,Sobib küll," ütles Diane. ,,Ta on nagu kullatükike, ma armastan seda väikest last nii väga...ja sind ka muidugi."

,,Nagu soovid," ütles Mindy ja pugeski Denze'ile kaissu. Ta tundis sellest juba puudust. Denze'i õrnad puudutused, tema soojus, tema meeldiv lõhn...see on nagu paradiis.