Dark Castle'i keskkool(Rollimäng)

Marian oli raevus ning lõi oma kihvad täiega Luce'ile kaela. Verejanu oli temast üle ja tüdruk ei suutnud seda enam kontrollida, samuti tema emotsioonid.

,,Sa oled jobu," naeris Alex ja kadus üldse vee alla. Eks Harry vaadaku ise, kuida teda nüüd pritsib.

Jade noogutas ning jäi siis Harlanit vaatama. Ta mõistis poissi, kuid ootas juba seda viimast hammustust.

,,Mu toa aken on lahti," ütles Michaela ja läks maja küljele, et sealt sisse hüpata. Ta ei tahtnud väga, et ta vanemad teaks, et nende tütar selle mehega veel avalikult seksis.

Sarah ei saanud enam midagi aru ja mõtles, et küllap on see tüüp imelik. ,,Ma pean minema," ütles ta ning üritas mehest eemale pääseda, et koju minna.

Luce tõukas Mariani endast eemale ning jäi teda imestunult vaatama. See ASI ei saanud olla Marian. Tüdruk ei olnud selline. Ta ei osanud mitte sõnakestki lausuda. Kas tõesti hakkas Marian muutuma samasuguseks nagu too surnud mõrd?

Alexi käik oli muidugi kaval ning vee alla järgnema Harry talle ei hakanud. Pigem kavatses ta natuke oodata, kuni tüdruk ise uuesti pinnale tuleb.

Harlan ootas natuke ja üritas ennast vaimselt selleks ette valmistada. Kui ta lõpuks mõistis, et saab hakkama küll, astus ta vaikselt Jade'ile lähemale ja kummardus tüdruku kaela kohale.

Wade ootas ära, kuni Michaela aknast sisse hüppas ning õige pea järgnes talle ka ise. Rääkima ta praegu väga ei kippunud, kuna mõistis, et tüdruk elab siin koos vanematega. Nad peavad rahulikult võtma.

"Ei pea. Sa jääd siia," ütles Ric ja vaatas tüdrukule otsa. Alles nüüd hakkas tal lõbus ja veel lõbusam osa ootab ees.

Marian oli rahul sellega, et Luce ta lahti lasi. Ta vaatas veel viimast korda poissi, kuid jooksis siis välgukiirusel minema. Ta läks teise linna otsa, et seal üks korralik tapatöö teha.

Alex otsustas aga seni vee all olla, kuni Harry teda enam pritsida ei taha või ise ka vee alla tuleb. Temal ju polnud vaja hingata.

Jade pani oma käe Harlani põsele, kui too talle lähemale kummardus ning sulges silmad. Ta lausus veel poisi nime ja lükkas juuksed kaela eest ära.

,,Siin ma elan," lausus Michaela sosinal Wade'ile. Ta mõtles ikka veel sellest, mida nad keset tänavat tegid, see oli hea olnud.

Sarah silmad tardusid nüüd justkui võõra omadele ja ta tundis, et ei suuda mehele vastu panna. ,,Ma jään," lausus ta justkui hüpnotiseeritult.

Luce ei hakanud enam Marianile järele jooksma. Kui Fred ta kätte saab, siis oleks hästi, aga tema ei kavatsenud sõrmegi liigutada. See olevus ei olnud Marian, keda ta tundis.

Harry ei viitsinud enam kauem oodata ja läks samuti vee alla, sest mis mõte oleks olnud pinnal üksi passida.

Harlan ootas veel mõne sekundi, enne kui oma kihvad Jade'i kaela surus. Imeline maitse haaras ta täielikult endasse, kuigi ta teadis, et ei saa seda eriti kaua nautida.

Wade noogutas selle märgiks, et ta sai aru. "Kuhu mu edasi läheme?" küsis ta siis sosinal vastu. Oli näha, et majas on keegi peale nende veel.

Ric naeratas rahulolevalt, kui tema väike trikk töötas. "Nüüd tuled sa minuga kaasa," jätkas ta.

Marian imes päris mitu vastutulijat keset tänavat verest tühjaks ja jättis laibad vedelema. Ta ei tahtnud praegu mitte midagi muud kui verd, sest see aitas tal unustada valu, mis Luce talle põhjustanud oli.

Alex muigas Harryt vee all nähes ja läks pinnale. Seal hakkas ta kõvasti naerma.

Jade haaras tugevalt Harlanist kinni, kui korraks torkavat valu tundis. Õnneks ei kestnud see kaua, vaid täitis tüdruku peagi meeldiva tundega.

,,Ma ei tea," vastas Michaela. ,,Me tulime siia ju." Siis, kiiremini, kui Wade silmagi jõudis pilgutada, lamas tüdruk juba oma voodil.

Sarah noogutas. ,,Kuhu me lähme?" küsis ta. Ta ei saanud üldse end enam kontrollida, sest oli täielikult Rici lummuses.

Luce kõndis tagasi koju, sest tal polnud isegi jooksmiseks mingisugust tuju. Marian ikka oskas kõik ära rikkuda. Lisaks sellele, et ta enne pidevalt vingus, et Luce teda ei armasta, mis üldsegi ei olenenud poisist, oli ta nüüd veel ka mingi sarimõrtsukas. Õudne.

Alexi eeskujul tõusis ka Harry pinnale. "Mida sa naerad?" küsis ta. Poiss ise naljast aru ei saanud, aga jäi lootma, et Alex selgitab.

Harlan jõi veel natukene Jade'i verd ja nautis sellega kaasnevat maitset. Mitte mingit tahtmist polnud praegu seda lõpetada.

"Olgu," ütles Wade ja läks siis Michaela juurde voodi peale. "Su vanemad ei luba tegelikult mehi siia, eks?" küsis ta.

"Ühte kenasse kohta. Küll sa varsti näed," vastas Ric ja haaras tüdrukul käest kinni. Tal oli plaanis tüdruk viia ühte enda paljudest korteritest, mis tal selles linnas olid.

Marian tundis, et on mõistust kaotamas ega suuda enam ise endaga hakkama saada. Ainsaks süüdlaseks pidas ta Luce'i, kes talle haiget tegi sellega, et kunagi teda vastu ei armastanud. Nüüd aitas. Ta otsustas ikkagi Elijah klanniga liituda, kuid siiski veel kõhkles. Samas tegi talle haiget see, et hülgab siis oma tütre, sest oma tütart armastas Marian sellegipoolest kõige rohkem. Pärast tapatalguid jooksis ta metsa ning istus lihtsalt nuttes ühe puu äärde maha. Miks kõik nii keeruline peab olema? Kui Luce koju jõudis, läks Lucienne oma isa juurde. ,,Kus emme on?" küsis ta, vaadates kurvalt isale otsa.

,,Sest sa said nii haige tünga praegu," vastas Alex endiselt naerdes.

Jade tundis, kuidas ta juba nõrgemaks ja uimasemaks jääb ning lasi oma silmadel viimaks sulguda. Kõik tundus nii hea, kuid siiski kadus varsti pimedusse. Just nagu sügav uni.

,,Ega nad sellised ka ei ole," vastas Michaela ronkmusta juuksesalku ümber oma sõrme keerutades. ,,Nad lihtsalt arvavad, et mina olen veel natuke liiga noor. Aga noh, kuna sa oled minu toas...ma pakun, et siin on turvaline."

Sarah ei saanud jällegi mitte midagi aru ja mõtles, et Ric on mingi kommionu. Ta keeldus mehega kaasa minemast. ,,Ma ei saa," ütles ta. ,,Te olete võõras ja mõistlik inimene ei usalda võõraid. Ma lähen koju."

"Läks ära. Ta ei soovi enam koos meiega olla, nagu näha on," vastas Lucien. Ta ei saanud ju Mariani sundida koju tulema, kui tüdruk ei taha seda. Luce polnud üldse kunagi kedagi millekski sundida soovinud, kui need ajad välja arvata, mil ta pubekas oli ja millestki ega kellestki ei hoolinud. Vampiiriks saades miskipärast hakkas hoolima ja see maksis kutile valusalt kätte. Lihtsam oleks mitte hoolida...

"Mida sa sele tünga all mõtled?" uuris Harry. Tal olid praegusel hetkel ikka tõsiselt pikad juhtmed.

"Kindel, et nad siia tulla ei võiks?" uuris Wade. Olgugi et need vanemad ei saanud tegelikult kuigi vanad olla... ikka tekitas ebamugavust.

"Sa pead aru saama, et ma ei tee sulle midagi halba. Sa pakud mulle huvi," ütles Ric ja vaatas tüdrukule otse silma. Kohe kindlasti ei lase ta seda plikat nüüd minema.

Marian istus ikka puu juures ja nuttis, sest ta tõesti ei teadnud enam mida teha. Sebastian ei oska teda aidata, Fred ei oska aidata, mitte keegi ei oska aidata, Tanya jook vist ei mõjunud, kõik on lihtsalt nii nii halvasti. ,,Sa valetad," ütles Lucienne. ,,Ta ei teeks nii. Emme armastab mind."

,,Ma kavaldasin su üle," vastas Alex. ,,Selle pritsimisega." Tüdruk tahtis isegi endale käega vastu otsaesist lüüa. Kuidas sai Harry äkki nii pikkade juhtmetega olla?

Michaela ohkas, ajas end püsti ja pani välgukiirusel ukse lukku. "Nüüd igatahes mitte," vastas noor vampiir voodile uuesti pikali heites.

,,Miks?" küsis Sarah, kuigi oli mehest tõesti lummatud. Ta lihtsalt tahtis teada, miks just tema, miks sellel võõral teda vaja on.

"Ma ei tea, mida temast arvata," ohkas Luce. Oma tütrele ei kavatsenud ta öelda, et kartis Mariani muutumist kellekski julmaks ja hoolimatuks, kes vampiirid õigupoolest olema peaksidki. Ega ta ei uskunudki enam, et Marian koju tuleb ning süüdistas kõiges ennast. Raske oli küll sellise koormaga elada, aga midagi muud ju üle ei jäänud.

"Ah, sain aru lõpuks," ütles Harry muiates. Pikad juhtmed või mitte, aga ühel hetkel saab ta ikka aru, mida Alex mõtleb.

Wade naeratas ja vaatas Michaelale otsa. "On sul mingeid mõtteid, mida me teha võiksime?" küsis ta.

"Sest ma olen sinust huvitatud," vastas Ric ja jäi lootma, et sellest vastusest tüdrukule piisab.

Marian tundis, et hakkab hulluks minema, kuid leidis siis taskust oma telefoni. Ta helistas Samile ja palus, et poiss kohe kiiresti metsa tuleks. Tal oli vaja kedagi, kes teda aidata saaks ja äkki saab Sam selle valu ära võtta. ,,Ma tahan teda tagasi," ütles Lucienne kurvalt.

"Ma olen näljane," ütles Alex. Näljaseks tegi teda inimvere lõhn, mida neidis eemalt tundis. Kuigi ta vanemad üritavad teda veenda loomadest toituma, ei suuda neiu siiski inimverele vastu panna, see on ju nii palju parem.

Michaela naeratas samuti ja pani oma käed ümber Wade'i kaela. ,,Ütle sina," vastas neidis.

,,Sa ei tunnegi mind," ütles Sarah. ,,Sa ei arva, et see jätab natuke kahtlase mulje?"

Sam sai Marianilt kõne ning loomulikult ei kavatsenud ta tüdrukut hätta jätta, vaid läks kohta, mida Marian talle kirjeldas. Kui ta oli kohale jõudnud, jäi Sam küsiva pilguga Marianile otsa vaatama. "Ma ei saa sulle midagi lubada," ütles Luce.

"Ma tean. Mina olen ka, aga parem oleks sellele praegu mitte mõelda," ütles Harry, sest temagi tundis seda lõhna.

"Aga mina küsisin sinult esimesena ja seega pead ka sina vastama," muigas Wade.

"Ei, kohe kindlasti mitte. Kui sa teaks, kes ma olen, siis oleks hoopis teine asi," vastas Ric.

Marian ajas end välgukiirusel püsti ja kallistas kõvasti Sami. ,,Aita mind," palus ta vaikselt. Lucienne ei öelnud enam midagi, vaid istus kurvalt voodile. Ta igatses oma ema.

,,Lähme jahile," palus Alex. ,,Ma tahan lihtsalt inimverd."

,,Näitad ehk veel oma mehelikke võlusid?" arvas Michaela. Wade oli tema jaoks tõeliselt kütkestav.

,,Ei...aga praegu jääb sinust küll perverdi mulje," ütles Sarah. ,,Sa oled täiesti võhivõõras."

"Kuidas ma sind üldse aidata saan?" küsis Sam. Ta võis ju osata paljusid asju, kuid praegu polnud tal suurt aimu sellest, mida Marian soovib, et ta teeks. Lucien ei öelnud ka rohkem midagi, vaid vahtis lihtsalt lakke.

"Mina tahan ka, aga ma ei tohi. Olen liiga noor ka alles. See on minu jaoks eriti riskantne," ütles Harry.

Wade hakkas naerma. "Kohe praegu?" Nad ju nagu alles mürasid. Samas võiks seda vabalt veel ka teha.

"Ja siis? Ma ei tee ju sulle midagi halba," ütles Ric ja naeratas.

,,Ma tunnen, et ma olen hulluks minemas," rääkis Marian. ,,Ma peaksin surnud olema, aga mind toodi tagasi. Ja nüüd...ma ei suuda oma emotsioone kontrollida, ma ei tea enam üldse, mida teha, sest mu sees on kohutav valu ja ma see piinab mind."

,,Sa oled vampiir, minu arust ei takista sind küll miski," ütles Alex. Ta oli ise ka üsna noor ja jõi inimverd.

,,Jah," vastas Michaela ja hakkas ise ka naerma. ,,Vähemalt ei ole keset tänavat."

,,Hästi," ütles Sarah ja läks Riciga kaasa.

"Noortel vampiiridel ongi emotsioonid laes. Selles pole midagi uut. Aga ma võin sind aiadata, kui sa lased ennast aidata," ütles Sam. Ilma Mariani nõusolekuta ei saa ta mitte midagi teha.

"Aga ikkagi ma ei taha. See ei ole see, mida vanemad mulle õpetasid," ütles Harry.

Wade hakkas samuti naerma. "Aga mulle meeldis see. Midagi uut ja ekstreemset ju ikkagi."

Ric viis Sarah enda korterisse, mis ei asunud eriti kaugel. Seal ei seganud neid keegi.

,,Jah, aita mind," palus Marian, silmis pisarad. ,,Võta mu valu ära."

,,Mina igatahes lähen küll pärast, sest ma ei taha sind siia üksi jätta," ütles Alex.

,,Aga sa tundsid pärast piinlikkust," ütles Michaela samuti naerdes.

Sarah astus sisse ja vaatas enda ümber ringi. ,,Sul on ilus kodu," lausus ta.

"Vaata mulle otsa ja ära pööra enne pilku ära, kui ma ütlen," lausus Sam. Loodetavasti suudab ta Mariani olukorda kuidagi paremaks muuta, sest vastasel juhul oleks küll väga jama.

"Olgu siis. Ega mulle ei meeldiks ka siia üksi jääda," ütles Harry.

"Sina tundsid ka," ütles Wade. "Ja see on loomulik. Isegi vampiiride kohta."

Ric naeratas. "Ma täna. Kas sa tahaksid äkki midagi juua?" küsis ta. Eks inimtüdrukutele tuli ikka vahel midagi varuda.

Marian noogutas ja vaataski Samile sügavalt silma. Ta pidi tõdema, et poisil olid väga ilusad sinised silmad.

,,Siis mis me teeme?" küsis Alexa. ,,Ma loobun loomaverest, sest inimveri on parem."

,,Aga see oli lahe kogemus," ütles Michaela.

,,Kui sul on mahla, siis võtaks seda," vastas Sarah ja istus diivanile.

Sam üritas keskenduda ning hüpnotiseerida Mariani oma probleeme unustama. Kuidas see välja tuleb, saab näha siis, kui nad lõpetanud on.

"Ma ei tea, mida sina teha kavatsed," kehitas Harry õlgu.

"Mulle ka meeldis. Piisavalt hullumeelne," lausus Wade.

"Ikka," ütles Ric ja kadus siis kööki, kus ta külmkapist mahla välja otsis ja klaasi valas. Õige pea oli ta tüdruku juures tagasi.

Marian hoidis oma pilku Sami silmadel ja korraga tundusid need veel ilusamad. Lihtsalt võimatu mujale vaadata.

,,Ma tahan süüa," ütles Alexa.

,,Ja teeme siis ehk veel midagi hullumeelset?" arvas Michaela ja hetkega olid tema käed Wade'i kaela ümber.

,,Aitäh," ütles Sarah ja valas enda klaasi mahla, mida ta kohe ka jooma hakkas.

Sam katkestas silmsideme, kui ta oli aru saanud, et nüüd peaks kõik tehtud olema. Jäi üle ainult oodata ja vaadata, kas hüpnoos Marianile mõjus.

"Olgu. Sa saad süüa. Lihtsalt rahune praegu," ütles Harry.

Wade muigas. "Kui sa tahad, siis võime seda teha," vastas ta.

Ric ei öelnud midagi, vaid jäi tüdrukut vaatama. Tahaks tema verd juua...

Marian tundis end lihtsalt rahulikumana ja see valu olekski tema seest justkui läinud. Aga ta kõhkles ikka veel, kas minna koju või mitte. Dilemma. Võib-olla ei tahagi Luce teda enam näha.

,,Ma olen rahulik," ütles Alex.

,,Sulle on võimatu ära öelda, kui sa nii ihaldusväärne oled," ütles Michaela ja naeratas.

,,Miks sa mind niimoodi vaatad?" küsis Sarah, kui Rici pilku endal märkas.

"Mida sa nüüd edasi kavatsed teha?" küsis Sam. Tal oli vaja teada, kas peab aitama Marianil koju jõuda või tahab tüdruk seda üksi teha. Või äkki ei kavatsegi ta üldse koju minna.

"Nüüd jah, aga enne küll ei olnud," ütles Harry.

Wade naeratas vastu. "Täpselt samad sõnad käivad ka sinu kohta."

"Ei midagi," vastas Ric. "Sa võiksid lihtsalt mulle lähemale tulla."

,,Ma ei tea, Lucien vaevalt mind enam näha tahab, aga meil on tütar," vastas Marian. ,,Ma tõesti ei tea, kas kojuminek on hea mõte."

,,Olin küll," ütles Alex.

,,Siis anna oma ihadele järele," ütles Michaela ja pilgutas Wade'ile silma.

,,Miks?" küsis Sarah oma mahla rüübates.