Haigla(Rollimäng)

,,Mina ka mitte," ütles Bells.

Anna suudles Jaxonit kirglikult vastu ja pani oma käed talle tugevalt ümber kaela.

Jeff naeratas. "Aga praegu vist pole õige aeg sellest rääkima hakata."

Jaxon tõstis ikka veel Annat suudeldes ta enda laua peale istuma.

,,Seda küll," ütles Bells. ,,Aktus hakkab pihta."

Anna naeratas läbi suudluse ning toetus samal ajal kätele. Loodetavasti ei tekita ta Jaxoni laual veel rohkem segadust.

"Ma nägin jah. Peaks nüüd mõnda aega vait olema," ütles Jeff.

Jaxon libistas käed Anna juustesse ja näksas õrnalt tema huult. Väga hulluks ei tohi sellega minna.

,,Seda küll," ütles Bells.

Anna näksas omakorda Jaxoni huult ning hoidis Jaxoni peast kinni.

Jeff ei öelnudki rohkem midagi, vaid kuulas, mida direktor rääkis.

"Ma kuulen samme," ütles Jaxon vaikselt ja tõmbus siis Annast kaugemale.

Bells kuulas ka, mida direktor rääkis.

,,Kuna sa vabaks saad?" küsis Anna vaikselt ning läks tagasi sinna, kus ta enne lamas.

Jeff võttis vahepeal Bellsi käest kinni, aga püsis endiselt vait.

"Varsti. Mingi tunnike veel," vastas Jaxon. Siis ilmuski õde välja ja tõi neile analüüside tulemused.

Bells pani oma pea Jeffi õlale ja jälgis aktust.

Anna ohkas ning istus läbivaatuslaual, kõlgutades oma jalgu. Eks siis nüüd näis, mis temaga on.

Ega seal midagi huvitavat ei räägitud, kuid Jeff üritas ikkagi ärkvel püsida.

"Nonii, kas vaatad ise?" küsis Jaxon paberilehte viibutades, mille ta just ümbrikust välja oli võtnud.

,,Käitu viisakalt," sosistas Bells ja müksas Jeffi.

,,Vaata sina," arvas Anna.

"Mhh? Ma ju ei maganud," ütles Jeff.

"Teeme nii," ütles Jaxon ning luges siis paberile kirjutatu läbi.

,,Ära jää kah," ütles Bells.

,,Mis seal seisab?" küsis Anna.

"Ma ei kavatsegi magama jääda," ütles Jeff.

"Me saame veel ühe lapse," vastas Jaxon. Kust tema praegu teadma pidi, et neid tegelt kaks on?

,,Hästi," ütles Bells ning silitas Jeffi kätt.

Anna naeratas ja hüppas Jaxonile kaela. See oli kõige rõõmustavam uudis üldse.

Jeff naeratas. "Ega see kaua enam ei kestagi."

Jaxon kallistas Annat. "Peab vist hakkama varsti nimesid mõtlema," ütles ta.

Bells naeratas vastu. ,,Seda küll," lausus ta.

,,Seekord on sinu kord, sest meie esimene laps sai minu järgi nime," ütles Anna.

Jeff jäi nüüd uuesti vait ja jälgis aktust.

"Seda küll. Aga me ei tea praegu veel tema sugu," ütles Jaxon.

Bells jäi ka vait ning pani oma pea Jeffi õlale.

,,Aga pakkuda ikka võib," ütles Anna.

Jeff ootas juba aktuse lõppu.

"Seda küll. Aga aega on piisavalt," ütles Jaxon.

Bells ootas ka aktuse lõppu. Nende tütar oli juba magama jäänud.

,,Ja siis sa hoolitsed minu eest jälle nii, nagu siis, kui ma Annabeli ootasin," ütles Anna.

Mõni minut oli veel oodata jäänud. Jeff üritas endiselt ärkvel püsida.

"Muidugi ma teen seda," ütles Jaxon.

Bells müksas Jeffi. Ei tohi magama jääda.

,,Ma armastan sind," ütles Anna.

Jeff vaatas Bellsi poole, aga ei öelnud midagi. Ta ei kavatsenud veel magama jääda.

"Ma tean. Täpselt nii nagu mina armastan sind," ütles Jaxon.

Bells ei öelnud ka midagi, aga oli valvas, et Jeff magama ei jääks.

,,Ma tahan seda juba tunda," ütles Anna. Nii kahju, et peab veel tunnikese ootama enne, kui see vallatu abielupaarike kodus voodis oma asju saab ajada.