Haigla(Rollimäng)

Möödub umbes kolm kuud...

Jeremyl on koolis hästi läinud, aga sellegipoolest pole Bells saanud tööle minna, sest neil Jeffiga on veel väike tütar, kellega naine peab kodus olema. Lastesõime tüdrukut veel panna ei saa, sest ta on alles titt ja nii ongi Bells temaga. Bells soovis, et nad saaksid Jeffigagi rohkem koos olla, kuid mehe töö on selline, et mõnikord peab ta ööselgi haiglas olema. Täna õnneks on Jeffil lühem päev ja nii ootas Bells teda koju, kui oli tütre magama pannud.

Anna oli juba kolmandat kuud rase ning pärast viimase albumi välja andmist ta puhkas ja otsustas terve raseduse aja lapsele keskenduda. Neil Jaxoniga polnud aimugi, et tegelikult ootab Anna kaksikuid. Täna pidi Anna muidugi kontrolli minema ja nii kutsuski ta Jaxoni ema Annabeli hoidma, et ise haiglasse minna. Haiglasse jõudes sõitis ta liftiga teisele korrusele vastavasse osakonda ja jäi ootama, käsi oma selgelt näha oleval kõhul. Ta silitas kõhtu ja mõtles Jaxonist ning nende teisest lapsest. Jaxonil olid küll tööülesanded täita, aga Anna sai aru, et mehel on aega vähemalt temaga kontrolli tulla ja nii ta ootas ka oma abikaasat enne, kui ta ruumi kutsutakse.

Kristingi polnud juba ammu enam ratastoolis, aga sellegipoolest pidi ta veel teraapias käima. Praegu istus ta haigla juures pargis ja mõtles...Kieranist. Tema kiindumus mehesse on iga korraga kasvanud, millal nad teineteist näevad, sest nüüd tegeleb mees ka Kristini teraapiaga. Neidis heitis pilgu kellale...aega veel oli.

Jeff oli hommikust alates haiglas kõvasti tööd teinud ega saanud endale erilist puhkust lubada. Õnneks aga sai tema tööpäev täna varem läbi, mis tähendas, et mees võis lõpuks koju Bellsi ning oma laste juurde minna. Läks kuskil veerand tundi, kuni Jeff autoga haigla juurest kodu ette jõudis.

Jaxonil oli samuti palju tööd, kuid see ei tähendanud, et ta oma naise ära unustaks. Otse vastupidi. Jaxon mõtles temale nii tihti, kui sellise töö puhul üldse võimalik oleks. Varsti saigi mees teate, et Anna on kohal, mis tähendas, et ta lasi abikaasa enda juurde kutsuda.

Kieran oli endiselt Kristinist huvitatud, aga ta ei uskunud, et too tahaks mehega olla midagi enamat kui lihtsalt sõber, mistõttu hoidis Kieran ennast tagasi. Mõtles temagi Kristinile ja mitte väha, kuid see kõik tundus siiski liiga lootusetu...

Bells oli tütre magama pannud, kui kuulis maja ees auto mürinat ja pilgu hetkeks aknast välja heitis. Nii et Jeremy ja Jeff olid tagasi. Naine andis tütrele veel väikse musi ning läks siis mehele vastu. "Ma igatsesin sind," lausus ta ja suudles Jeffi enne, kui poja poole pöördus. "Ja kuidas sinul koolis läks?" küsis ta Jeremylt.

Kui õde Anna kabinetti kutsus, oli naine üllatunud. Ta ei arvanud, et Jaxon täna ise selliseid ülesandeid täidab, aga Anna oli sellega rahul. Ta naeratas Jaxonile ja istus. Ei olnud ju kõige sobilikum õe juuresolekul oma abikaasat suudlema hakata. Siin tuli ju suhted professionaalsed hoida, kuigi omavahel on nad Jaxoniga mehe kabinetis ka natuke mitteprofessionaalsemaid asju teinud.

Lugenud tunde, minuteid, sekundeid, sai Kristin viimaks aru, et aitab nüüdseks pargis passimiseks, aeg teraapiasse minna. Ta läks haiglauksest sisse ning üsna pea juhatati ta registratuurist koridori vasakusse otsa, kus tüdruk tavapäraseltki teraapias käis. Kieranit nähes ta naeratas. "Tere," ütles ta.

"Mina igatsesin sind ka," tunnistas Jeff. Järgnenud suudlus oli vägagi magus ja tekitas kiusatust sellega jätkata, kuid poja juuresolekul ei olnud see nii hea mõte. "Pole viga. Täiesti tavaline päev oli," vastas Jeremy. "Kas ma võin nüüd oma tuppa koduseid ülesandeid tegema minna?" küsis poiss. Ta nägi ju küll, et vanemad oleksid parema meelega omaette.

Muidugi tahtis Jaxon ise oma naisega tegeleda ja sellest ka vahetus, mille ta oma ülesannetega tegi. Oli temalgi tahtmine enda abikaasat tervituseks suudelda, aga seda pidi mõneks ajaks edasi lükkama. Vähemalt naeratada ikka sai, aga õde tegi nagunii varsti minekut.

"Tere," vastas Kieran. "Tule edasi," lausus mees ning silmitses tüdrukut. Too muutus justkui iga päevaga järjest ilusamaks, aga mainida seda mees ei kavatsenud, et endast mitte vale muljet jätta. Nende vahel ei peaks olema taolisi suhteid. Kõigest arst ja patsient ning mingil määral ka sõbrad.

"Sa süüa ei tahagi enne?" küsis Bells pojalt, kes oma tuppa tahtis minna. Väsinuna ja näljasena pole kuigi hea koolitöid teha.

Kui õde ruumist lahkus, suudles Anna sõnagi lausumata oma abikaasat. "Me igatsesime sind," lausus naine oma kõhukest silitades.

Kristin astuski edasi ja võttis istet. "Kas sul on pärast natuke aega?" küsis ta mehelt.

"Võib küll," vastas Jeremy. "Mida meil üldse süüa on?" küsis ta siis.

Jaxon suudles ahnelt Annat vastu ning jäi siis naisele silma vaatama. "Mina igatsesin teid samuti," ütles ta.

"Jah, on küll," vastas Kieran. "Aga mis sellest?" küsis ta.

"Ma tegin kanakotlette ja kartuleid," vastas Bells ning vaatas oma abikaasale ja pojale otsa. "See on veel soe, minge võtke enne, kui ära jahtub."

Anna naeratas ja silitas õrnalt Jaxoni nägu. "Oleme professionaalsed," sosistas ta siis ja hakkas itsitama. "Pisike on valmis," lisas ta ja pani käed oma kõhule. Muidugi on see pisike kontrolliks valmis.

"Me peaksime rääkima," vastas Kristin vaikselt. Ta ei suutnud oma tundeid enam kauem varjata ja seega oleks tore, kui Kieran nõustuks temaga pärast välja tulema.

"Super. Minul ongi kõht tühi," ütles Jeff ning läks pliidi juurde, et omale süüa võtta. Ka Jeremy järgnes oma isale.

Jaxon hakkas samuti naerma. Praegu olid nad küll professionaalsusest kaugel. "Eks vaatame, mis teha annab," lausus mees.

"Millest sa rääkida tahad? Oma teraapiast?" küsis Kieran. Ühtegi muud teemat tal küll praegu pähe ei tulnud.

"Ma lähen vaatan, mis Isabel teeb," ütles Bells ja jättis mehed omavahel kööki. Läinud lapse juurde, nägi ta, et tütar on ärkvel ja vahetas ta mähkme ära. Siis võttis ta pisitütre sülle ja läks koos temaga kööki. Beebi vajab ju ka toitmist.

Anna naeris ja ootas siis, mida Jaxon tal järgmiseks teha palub. "Kallis, sa oled kuum," lausus ta. Mees läks tõepoolest ainult kuumemaks ja rasedus ajas Annat ennast kiimasemaks.

"Ei, sellest ei saa siin kabinetis rääkida," vastas Kristin. Teraapia kohta polnud Kristinil midagi öelda ja tema meelest võiksid nad siis juba alustada.

Jeff võttis endale süüa ning tõstis siis Jeremyle ka portsu valmis, mille järel mõlemad lauda istusid ja sööma hakkasid.

Jaxon hakkas naerma. "Mitte praegu eks? Muidu ma ei suuda keskenduda ja mul läheb meelest, mida tegema pidin."

"Aga mind huvitab, mis see on. Ütle vähemalt teemagi," palus Kieran.

Kui Bells beebiga kööki jõudis, pani temagi valmis söötmistooli ja võttis lapsele tema püree välja. Ta pani tite söötmistooli ja hakkas teda toitma.

"Aga katsume selle kohustusliku osa ehk minu rasedusaegse kontrolliga siis ühele poole saada," ütles Anna. Kui aega jääb, võib natuke muid (ja ääretult ebaprofessionaalseid) asju ka teha.

"See, mis meie vahel toimub," vastas Kristin. Ta ei soovinud sellest hetkel rohkem rääkida, sest see polnud midagi, millest Kierani kabinetis rääkida.

Nagu näha, siis olid kõikidel kõhud tühjad, aga Jeffil muidugi kõige rohkem. Ta võttis küll alguses endale suure portsu, aga pani teise samasuguse veel juurde.

"Jah, muidugi," nõustus Jaxon. Lõpuks suutis ta ennast õigele lainele lülitada ja tegigi selle läbivaatuse ära ilma igasuguste ebaprofessionaalsete meetoditeta.

Kieran oli küll neidise vastuse peale üllatunud, aga ta ei hakanud midagi selle kohta ütlema. Küll nad hiljem rääkida jõuavad.

Kui Bells lapse toidetud sai, hoidis ta tütart lihtsalt mõnda aega süles ja otsustas oodata Jeffi. "Ma tahaks Isabeli vannitada, aga ma ei tea, kas sa tuled mulle appi," ütles ta Jeffile. Tavaliselt mees ikka aitab ja hoiab last vannis paigal, kuni Bells teda peseb.

Tundub, et lapsega on kõik korras, kuid Annale meenus midagi veel enne, kui ta püsti tõusis. Naise näole ilmus salapärane naeratus ja ta vaatas Jaxonile silma. "Meil on tähtis päev homme," lausus ta.

Kristin jäi lihtsalt küsivalt mehe näoilmet vaatama, kuid temagi mõtles, et olgu, pärast saab sellest rääkida. "Me võime siis alustada," ütles ta Kieranile.

"Jah, muidugi ma aitan sind," ütles Jeff, kui oli söömise lõpetanud ja nõud kraanikaussi viinud. Talle meeldis Bellsi igal võimalikul viisil aidata ning praegune kord ei saanud sel juhul ka erand olla.

Kui Anna tähtsast päevast rääkima hakkas, jõudis Jaxonile üsna kiiresti kohale, mida naine täpsemalt silmas pidas. "Mul on meeles," ütles ta. Kuidas Jaxon saakski midagi nii olulist unustada.

Kieran oli edaspidi võimalikult vaikne, vaid rääkis ainult sellest, milles Kristini ülevaatus seisnes, ei sõnakestki rohkemat. Kui see tehtud sai, püsis mees ikka veel vait ning ootas, et neidis esimesena rääkima hakkaks.

"Siis lähme vannitame tibu ära, ma võin nõusid pärast ka pesta," lausus Bells naeratades ja lükkas toolid laua alla. Siis suundus ta lapsega vannituppa ja otsis välja pisikese punase titevanni.

Anna naeratas, kui kuulis, et Jaxon mäletab, et neil on homme pulma-aastapäev. "Ma ootan sind koju," lausus ta ning suudles veel Jaxonit enne, kui ta lahkus.

"Lähme parki, siin ei ole kõige õigem koht sellest rääkida," ütles Kristin. Läbi seinte võib ju ka kõike kuulda ja kui mõni õde peaks sisse astuma...see oleks vist väheke keeruline olukord.

"Jah, lähme muidugi," nõustus Jeff. Ta võib hiljem ka aidata Bellsil nõusid pesta, aga laps oli praegu eelisjärjekorras. Järgenunud naisele vannituppa, jäi ta ootama, kuni Bells vanni lapse jaoks valmis paneb.

"Ma tulen varsti," lubas Jaxon. Umbes pool tundi veel ja siis saabki ta hakata koju minema. Ja muidugi võiks Annale kingituse ka valmis vaadata, sest praegu polnud ta seda veel ostnud.

"Hästi. Lähme siis parki," nõustus Kieran. See pidi küll siis ikka oluline jutt olema, kui siin polnud võimalik rääkida.

Bells naeratas ja andis Isabeli Jeffile hoida, kuni ta vanni vee laseb ja temperatuuri sobivaks teeb. "Sa võid ta riidest lahti võtta ja ta vanni panna, siis ma saan teda pesema hakata," ütles naine. Isabelile tavaliselt meeldis vannitamine.

Kui Anna oli lahkunud, sõitis tema juba koju ja vahetas Annabelil mähkmed ära. Kuna Jaxon peaks iga hetk samuti jõudma, oli naisel nüüd natuke aega puhata ka. Seda ta tegema pidigi.

Kristin noogutas ja parki jõudes istus ta pingile. Ta vaatas Kireanile silma ja pani oma käed mehe käte peale. "Ma tahtsin sulle rääkida seda, et ma ei saa enam ilma sinuta," lausus Kristin. "Ma armastan sind."