Dark Castle'i keskkool(Rollimäng)

"Sa ei tohiks minus nii kindel olla," lausus Jules.

Patrick suudles uuesti Annabelle'i.

Sam vaatas Elizabethi.

Mel muigas. ,,Sa ju olid nõus minuga koos elama ja sa tahad, et ma sinuga abielluks."

Annabelle suudles Patricku vastu.

Elizabeth vaatas omakorda Sam'i.

"Jah, aga sa peaksid ikkagi ettevaatlikum olema," ütles Jules.

Patrick suudles endiselt Annabelle'i.

Sam suudles Elizabethi.

,,Ja sa sidusid mu haava kinni, kui ma kätte lõikasin," ütles Mel. ,,Ma usaldan sind ikkagi."

Annabelle suudles innukalt Patricku.

Elizabeth suudles Sam'i vastu.

"See oli raske. Ma oleks sind peaaegu rünnanud, aga suutsin end ikkagi tagasi hoida," lausus Jules.

Ja Patrick suudles Annabelle'i.

Sam suudles Elizabethi edasi.

,,Sa oled tubli," ütles Mel ja pani käe Julesi põsele.

Annabelle suudles kirglikult Patricku.

Elizabeth suudles innukalt Sam'i.

"Võiks tublim olla," lausus Jules.

Patrick suudles veel kirglikumalt Annabelle'i.

Sam suudles omakorda Elizabethi.

Mel naeratas. ,,Tahad järgmist lugu kuulata?"

Annabelle'i käed liikusid allapoole.

Elizabeth suudles kirglikult Sam'i.

"Jah," vastas Jules.

Patrick suudles Annabelle'i edasi.

Sam suudles veel kirglikumalt Elizabethi.

Mel hakkas rääkima. ,,Ma nägin mõned päevad tagasi unes, et sa muutsid mu vampiiriks. Ma mäletan, et mu nahk oli sama kahvatu kui sul, mu niigi pruunid juuksed veel tumedamad ja mu rohelised silmad olid erkpunased. Ma tunnistasin endale, et nägin ohtlik välja. Siis sa viisid mu metsa jahile, kuid ma ei saanud hakkama, sest ründasin ikkagi inimest. Ma tapsin palju inimesi. Sa pettusid minus ja jätsid mu maha. Ma jäin üksi ja sa ei tulnudki enam tagasi. Ma keeldusin toitumast ning jäin nõrgana metsa, kuid ma olin õnnelik, kui ärgates avastasin, et see oli vaid uni ja sa oled endiselt minu juures."

Annabelle suudles omakorda Patricku.

Elizabethi käed liikusid allapoole...

"Ma ei jätaks sind kunagi," ütles Jules.

Patrick suudles innukalt Annabelle'i.

Sam'i huuled liikusid Elizabethi kaelale.

Mel naeratas. ,,Sinu kord rääkida."

Annabelle suudles kirglikult Patricku.

,,Mmm..." tegi Elizabeth.

Jules hakkas rääkima. "Ma olen paar korda mõelnud, et missugune sa vampiirina olla võiks. Kahvatu nahk, erkpunased silmad ja kihvad... See tunduks isegi päris armas. Ma ei karda seda, et muutud metsikuks ja hakkad inimesi tapma. Sa ei saagi selliseks muutuda, sest ma olen kogu aeg sinu kõrval ja aitan sind. Loomade verega on täiesti võimalik janu kustutada. Selleks peab lihtsalt tahtmist olema. Ma ei laseks sul üksinda kuskile minna, vaid olen alati koos sinuga. Sa ei pea mitte iialgi ühtegi inimest tapma. Pead lihtsalt endasse uskuma ja olema piisavalt tugev. Ning mina usun sinusse, sest ma armastan sind."

Patrick suudles veel kirglikumalt Annabelle'i.

Sam suudles uuesti Elizabethi.

,,Ma armastan sind ka, kallis," ütles Mel. ,,Rohkem kui sõnadesse panna suudan ning seda ei muuda miski."

Annabelle surus Patricku veel tugevamini enda vastu.

Elizabeth suudles Sam'i vastu.

Jules kallistas Mel'i.

Patrick suudles innukalt Annabelle'i.

Sam suudles Elizabethi edasi.

Mel pani pea Julesi õlale.

Annabelle suudles kirglikult Patricku.

Elizabeth suudles omakorda Sam'i.

Jules vaatas Mel'ile silma.

Patrick suudles kirglikult Annabelle'i vastu.

Ja Sam suudles Elizabethi.

Mel vaatas omakorda Julesile silma. ,,Kas tahaksid järgmist lugu kuulda?" küsis tüdruk vaikselt.

Annabelle'i käed likusid allapoole...

Elizabeth suudles innukalt Sam'i.

"Tahan küll," vastas Jules.

Patrick näksas Annabelle'i huult.

Sam suudles omakorda Elizabethi.

Mel hakkas rääkima. ,,Vahepeal mulle tundub, nagu teaksin ma sind pikemat aega, kuigi me ei ole eriti kaua kooski veel olnud. Sa nagu suudaksid mind vahel läbi näha, mu meeli lugeda. Ja sa vaatad mind alati nii kaitsva ja hooliva pilguga, see tekitab turvatunde. Ma tunnen end sinuga turvaliselt, et ma olen kaitstud kõige halva eest. Ja alati, kui ma kooli pean minema, olen ma kurb, sest pean sinust natuke aega eemal olema. Õnneks on kool varsti läbi ja ma saan sinuga kogu aeg koos olla. Ma ei unusta iialgi seda, et sa oled alati mu kõrval ning toetad mind. Kõige rohkem kardan ma sind kaotada. Et sa kaod ega tule enam kunagi tagasi. Ma kardan seda, et võibolla on see vaid hea uni ning varsti ma ärkan ja sind ei ole. See on lihtsalt nagu liiga hea, et tõsi olla. Aga muidugi mõte sellest, et see siiski on tõsi, toob mu näole naeratuse. Ja sina paned mind naeratama, alati, kui ma sinule mõtlen. Ja iga päev, mil ma sind näen, ma tunnen, et armastan sind veel rohkem. Ma armastan sind rohkem kui ei midagi muud siin maailmas ja seda ei muuda miski. Sa oled mu igaveseks endale võitnud."

Annabelle tõmbas keelega üle Patricku kihvade.

Elizabeth suudles kirglikult Sam'i.

"Nii ilusad sõnad," lausus Jules.

"Nämm," lausus Patrick.

Sam suudles kirglikult Elizabethi vastu.

Mel naeratas. ,,Ma tahaks nüüd sinu järgmist lugu kuulda."

,,Mõmmi," ütles Annabelle.

Elizabeth võttis Sam'il särgi ära.

Jules hakkas rääkima. "Meie esimene suudlus oli nii nunnu. Ma üritasin sulle enne seda selgeks teha, et mina olen vampiir ja sina inimene. Ma arvasin, et sa mõistad lõpuks, et olen sulle ohtlik. Kuigi ma tahtsin seda, kartsin ometi riskida. Siiski suutsid sa mind veenda selles, et me saame ikkagi koos olla ning sa ei karda mind. Lõpuks ma siis suudlesin sind. See on praeguseni mu elu kõige ilusam mälestus. Uskumatult kerge oli sinusse armuda. Olen väga õnnelik, et mul sina oled. Ma näen sind iga päev enda kõrval ja tunnen, et me olemegi kokku loodud. Praegu mõtlen juba meie pulmadele. Tahan sind näha õnnelikuna valges kleidis minu poole sammumas ja mõelda, et oleme igavesti koos. Mitte miski ei saa meid lahutada."

"Jänku," lausus Patrick.

"See särk segas sind?" küsis Sam muiates.

Mel naeratas. ,,Nii ilusad sõnad."

Annabelle naeratas.

,,Jah," vastas Elizabeth. ,,Sa oled ilma särgita palju seksikam."

Jules naeratas vastu.

Patrick naeratas vastu.

"Sina ka muide," lausus Sam.