Dark Castle'i keskkool(Rollimäng)

Ja Sam suudles Elizabethi.

Patrick naeratas vastu.

David suudles Elizat.

Kevin suudles omakorda Miat.

Cedric vaatas Reggiele silma.

"Mis mõte?" küsis Devon.

Isabella suudles omakorda Matti.

"Sul nunnumad," lausus Glen.

Elizabeth suudles kirglikult Sami.

Annabelle kallistas Patricku.

Eliza suudles Davidit vastu.

Mia pani Kevini käed oma särgi alla...

Reggie vaatas omakorda Cedricule silma.

,,Et räägiks üksteisele lugusid oma elust," vastas Rose.

Matt suudles kirglikult Isabellat.

,,Mul on väike," ütles Annette ja hakkas irvitama. ,,Tähendab...väiksed."

Sam suudles kirglikult Elizabethi vastu.

Patrick pani silmad kinni.

David suudles endiselt Elizat.

"Oled kindel, et sa tahad...?" küsis Kevin.

Cedric läks Reggiele lähemale.

"Mis teemal?" küsis Devon.

Isabella suudles kirglikult Matti vastu.

Glen hakkas samuti irvitama.

Elizabeth näksas Sami huult.

,,Mida mõmmi mõtleb?" küsis Annabelle.

Eliza suudles innukalt Davidit.

,,Jah, ma olen täiesti kindel," vastas Mia. ,,Ma tahan sind,"

Reggie vaatas Cedricule sügavalt silma.

,,Oma elust," vastas Rose. ,,Ükskõik milliseid, mis su elus toimunud on."

Matt suudles Isabella kaela.

Annette oli krampides.

Sam näksas omakorda Elizabethi huult.

"Jänkust," vastas Patrick.

David suudles omakorda Elizat.

"Mina tahan sind ka," lausus Kevin.

Cedric vaatas omakorda Reggiele sügavalt silma.

"Hästi. Räägi sina siis esimesena," lausus Devon.

"Mmm..." tegi Isabella.

Glen irvitas veel kõvemini.

Elizabethi käed liikusid allapoole...

,,Ja täpsemalt?" küsis Annabelle.

Eliza sasis Davidi juukseid.

Mia suudles uuesti Kevinit.

Reggie naeratas.

Rose hakkas rääkima. ,,Ma ei mäleta oma inimese elust kuigi palju, kuid see, millest ma nüüd räägin, juhtus aastal 1400. Ema saatis mu mingi kaupmehe käest vürtse ostma, kuid sinna oli pikk maa ja kui ma olin vürtsid kätte saanud, oli juba hilja ning väljas oli pime. Siis nägin ma ühte kampa lähenemas, need olid kolm umbes 18-aastast noormeest. Ma tundsin, et neis oli midagi kurja ning üritasin jooksma hakata, kuid sellel ajal olid ju riided ka teistsugused ja väga raske oli selle suure kleidiga üldse kuigi kiiresti joosta, seega said need poisid mu kätte. Nad üritasid mind vägistada ning hakkasid mu kleiti rebima, kuid kuna ma üritasin vastu hakata, peksid nad mu läbi. Mingi vanem naine oli eemalt tulemas ning poisid põgenesid, jättes mu üksinda pimedale Londoni nurgatänavale surema. See vana naine hüüdis küll abi, kuid keegi ei tulnud ja seega läks ta ära, lüües käega sellele, et ma abi vajasin. Ma tõesti ei tahtnud surra. Siis aga tuli veel mingi poiss minu juurde, see oli Steven. Ma palusin, et ta teeks midagi, et mind aidata, sest ma tõesti ei tahtnud surra. Siis ma aga nägin ta kihvu ja sain aru, et ta oli vampiir. Ma kartsin, kuid ta üritas mind rahustada ja ütles, et aitab mind. Ja siis tundsin ma oma kaelas teravat valu. Steven ütles, et see oli ainus võimalus mind päästa."

,,Isabella?" küsis Matt viimaks.

Annette irvitas samuti.

Sam võttis Elizabethi pluusi ära.

"Sellest kui hästi sa suudled," vastas Patrick.

David naeratas.

Kevin suudles Miat vastu.

Cedric naeratas vastu.

"Aga ma olen õnnelik, et sa nii palju aastaid tagasi vampiiriks said," lausus Devon.

"Jah?" vastas Isabella.

Glen kõditas Annette'i.

Elizabeth suudles uuesti Sami.

,,Sina suudled ka väga hästi," ütles Annabelle.

Eliza naeratas vastu.

Mia suudles endiselt Kevinit.

Reggie kallistas Cedricut.

,,Miks siis?" küsis Rose.

,,Kas sa oled valmis...kaugemale minema?" küsis Matt.

Annette irvitas veel kõvemini.

Sam suudles Elizabethi vastu.

Patrick naeratas.

David läks Elizale lähemale.

Ja Kevin suudles Miat.

Cedric sasis Reggie juukseid.

"Ilma vampiiriks saamata oleks sa ammu surnud ju," vastas Devon.

"Jah," vastas Isabella.

Glen vaatas Annette'i.

Elizabeth suudles endiselt Sami.

Annabelle naeratas vastu.

Eliza naeratas.

Mia suudles kirglikult Kevinit.

,,Me võiks koos nii õnnelikuks saada," lausus Reggie.

,,Ei oleks, kui ma poleks sündinud mingil kiviajal nagu aastal 1383, vaid hoopis 1993," ütles Rose. ,,Aga ma kuulaksin nüüd sinu lugu."

Matt naeratas, võttis särgi seljast ja suudles uuesti Isabellat.

Annette vaatas omakorda Gleni.

Ja Sam suudles Elizabethi.

Patrick suudles Annabelle'i põsele.

David naeratas vastu.

Kevin suudles veel kirglikumalt Miat.

"Ma usun sind," lausus Cedric.

Devon hakkas rääkima. "Ma ei teagi, kuidas seda üldse rääkida, et sa ära ei ehmataks. Sa juba tead, et ma inimesena polnud ma hea. Õigemini meenutasin pigem kuradit kui tavalist inimest. Mulle meeldis teistele ainult haiget teha ja neid piinata. Eriti meeldis mulle haiget teha endast palju nõrgematele... See pakkus mulle lõbu. Olin täis õelust ja vihkamist, mis algas juba lapsepõlves. Ma tean, et olin ise kõiges süüdi. Aga kindlasti mõjutas mind ka see, et suhtlesin valede inimestega. Arvasin siis, et nad on mu sõbrad. Ma ei tahagi öelda, mida kõike me tegime. See on lihtsalt rõve ning ma ei taha seda meenutada. Pealegi sa võibolla ei usukski mind. Tahan oma inimelu lihtsalt ära unustada ja olevikus edasi elada. Võibolla kunagi unustangi, aga oma minevikule mõeldes ei õnnestu see kuidagi. Praegu küll kahetsen kõik, kuid on juba hilja."

Isabella suudles Matti vastu.

Glen võttis Annette'il käest kinni.

Elizabeth suudles kirglikult Sami.

Annabelle naeratas.

Eliza kallistas Davidit.

Mia käed liikusid allapoole...

Reggie naeratas.

,,Kallis, kunagi pole hilja," ütles Rose ja pani käe Devoni põsele. ,,Ma olen alati sinuga."

Matt suudles endiselt Isabellat.

Annette naeratas.

Sam suudles veel kirglikumalt Elizabethi.

Patrick naeratas vastu.

David sasis Eliza juukseid.

Kevin võttis Mial särgi seljast.

Cedric naeratas vastu.

Devon kallistas Rose'i.

Ja Isabella suudles Matti.

Glen naeratas vastu.

Elizabethi käed llikusid allapoole...

Annabelle silitas Patricku nägu.

Eliza naeratas.

Mia suudles uuesti Kevinit.

Reggie kallistas Cedricut.

Rose suudles Devonit põsele. ,,Tahad järgmist lugu kuulda?"

Matt suudles kirglikult Isabellat.

,,Nii armas oled," ütles Annette.

Sam võttis Elizabethil särgi seljast.

Patrick vaatas Annabelle'ile silma.

David naeratas vastu.

Kevin suudles Miat vastu.

Cedric silitas Reggie juukseid.

"Muidugi," vastas Devon.

Isabella suudles kirglikult Matti vastu.

"Sina rohkem," lausus Glen.

Elizabeth suudles uuesti Sami.

Annabelle vaatas omakorda Patrickule silma.

Eliza kallistas Davidit.

Mia suudles endiselt Kevinit.

Reggie naeratas.

Rose hakkas rääkima. ,,Kui ma vampiirina ärkasin, oli Steven endiselt mu kõrval ja ma lebasin seal, kus ennegi. Esimene asi, mida ma tundsin, oli põletav tunne mu kurgus. See oli janu. Steven aitas mu püsti ja lubas mulle näidata, kust saada juua. Siiski juhtus üks inimene mööduma ja ma kargasin talle midagi mõtlemata kallale. Steven ütles, et sellest pole midagi, kuna ma võin valida, kas ma tahan inimesi või loomi. Ma teadsin, et pole päris õige inimestele jahti pidada, kuna ma olin ka ise kunagi inimene ja nii üritasin ma loomade peale üle minna. Esimesed paar kuud võttis harjumist, kuid ma sain hakkama. Kahjuks ei saanud ma aga koju tagasi minna ja samas tahtsin ma kuidagi väljendada oma tänulikkust selle eest, et Steven mul surra ei lasknud. Ta tõi mu siia ja ma pidin jälgima, et kõik reegleid täidaksid. Nüüdseks olen ma siin juba 600 aastat valvur olnud ja Steven on minu tööga väga rahul."

Matt võttis Isabellal särgi ära.

,,Ja sina veel rohkem," ütles Annette.

Sam suudles Elizabethi vastu.

Patric suudles Annabelle'i.

David pani silmad kinni.

Ja Kevin suudles Miat.

Cedric naeratas vastu.

Devon naeratas.

Isabella suudles uuesti Matti.

"Ei vaidle," lausus Glen.

Elizabeth suudles endiselt Sami.

Annabelle suudles Patricku vastu.

Eliza pani ka silmad kinni.

Mia suudles kirglikult Kevinit.

Reggie pilgutas Cedricule silma.

Rose naeratas vastu. ,,Nüüd sinu lugu."

Matt suudles Isabellat vastu.

,,Sunni mind," muigas Annette.

Sam suudles omakorda Elizabethi.

Patrick suudles endiselt Annabelle'i.

David silitas Eliza nägu.

Kevin suudles veel kirglikumalt Miat.

Cedric võttis Reggiel käest kinni.

Devon hakkas järgmist lugu rääkima. "Olin saanud just 18, kui järsku ilmus välja mingi mees. Ta väitis end olevat minu isa. Kuna me olime välimuselt väga sarnased, siis uskusin teda. Ta rääkis mulle, et on vampiir ning mina pean ka vampiiriks saama. Alguses ei uskunud ma midagi. Lihtsalt irvitasin, sest kogu see jutt tundus täiesti võimatu. Aga siis ta hammustas mind ning seda valu ei saanud millegagi võrrelda. Ma polnud mitte iialgi varem nii suurt valu tundnud. Õnneks sai see kiiresti läbi. Kui ma vampiirina ärkasin, siis käskis isa mul mingite teiste vampiiridega kaasa minna. Nemad pidid mul aitama alguses oma uue eluga hakkama saada. Tegelikult kogusid nad hoopis võimalikult suurt seltskonda kokku, et mingit teist klanni rünnata. Sellest rääkis mulle Glen, kes sellel ajal veel sama klanni liige oli. Õnneks aitas ta mul põgeneda ning lahkus ka ise nende juurest. Pärast seda pole ma oma isast ega tema seltsilistest midagi kuulnud."

Isabella suudles endiselt Matti.

Glen suudles Annette'i.

Elizabeth suudles kirglikult Sami.

Annabelle suudles innukalt Patricku.

Eliza naeratas.

Mia käed liikusid allapoole...

Reggie vaatas Cedricule silma.

,,Ja sa ei kohtunudki siis oma kaksikvennaga?" küsis Rose.

Matt suudles innukalt Isabellat.

Annette suudles Gleni vastu.

Sam suudles veel kirglikumalt Elizabethi.

Ja Patrick suudles Annabelle'i.

David naeratas vastu.

Kevin võttis särgi seljast.

Cedric vaatas omakorda Reggiele silma.

"Ei. Kevin oli mingite nooremate vampiiridega ühes pundis. Nendega mina ei kohtunudki," vastas Devon.

Isabella suudles omakorda Matti.

Glen suudles endiselt Annette'i.

Elizabethi käed liikusid allapoole...

Annabelle suudles kirglikult Patricku.

Eliza pilgutas Davidile silma.

Mia jäi Kevinit vaatama.

Reggie naeratas.

,,Hästi," ütles Rose ja rääkis järgmise loo. ,,Ühel päeval, kui mul siin igav hakkas ja ma värsket õhku tahtsin hingama minna, nägin ma eemal pingil üht õnnetut poissi, kelleks olid sina. Sel hetkel teadsin ma vaid üht - ma pean sinu juurde tulema ja sind toetama. Aga mind valdas ka mingi teistsugune tunne. Midagi erakordset ja tugevat, midagi sellist, mida ma polnud kunagi varem tundnud...see oleks nagu mingi side olnud või midagi. Ma teadsin, et pean su lähedal püsima. Sa valasid oma viha minu peale välja ja see tegi mulle haiget. Hiljem sain veel aru, et armastan sind, kuid mu valu aina kasvas, sest see jätkus. Ma pingutasin, et sul tuju paremaks teha, kuigi tundsin, et suren varsti selle valu kätte, mis mu sees samal ajal oli. Siis kohtusin ma Cedricuga, kes aitas mul küll valu lühikeseks ajaks unustada, aga tema armus minusse. Siiski ma rääkisin Steveniga ka ja Steven ütles, et Cedric pole mulle see õige, vaid sina oled see. Ma nõustusin temaga ja nüüd saan aru, et tal oli õigus, et me oleme kokku loodud. Tasapisi suutsin ma otsad kokku viia, jah, see tunne, mida ma esimesel korral tundsin...me oleme hingekaaslased. Aga mul oli siiski nii raske, sest mulle tegi haiget see, kui ma mõtlesin sinule...ja eriti meie suhetele. Ma olin hullumas ja soovisin surra, kuid mind üllatas see, et sa päästsid mu. Tegelikult sa siiski hoolisid."

Matt suudles kirglikult Isabellat.

Annette suudles innukalt Gleni.

Sam võttis püksid jalast.

Patrick suudles kirglikult Annabelle'i vastu.

David suudles Elizat.

Kevin vaatas omakorda Miat.

"Loomulikult ma hoolin sinust. Olen alati hoolinud. Aga ma olin nii loll. Anna mulle andeks..." lausus Devon.

Isabella suudles veel kirglikumalt Matti.

Glen suudles kirglikult Annette'i.

Elizabeth suudles uuesti Sami.

Annabelle'i käed liikusid allapoole...

Eliza suudles Davidit vastu.

Mia suudles uuesti Kevinit.

Rose kallistas kõvasti Devonit. ,,Kõik on korras, kallis," sosistas ta. ,,Kõik on korras."

Matt suudles Isabella kaela...

Annette suudles veel kirglikumalt Gleni.

Sam suudles Elizabethi vastu.

Patrick võttis Annabelle'il pluusi ära.

David suudles Elizat edasi.

Kevin suudles Miat vastu.

Devon pani silmad kinni.

"Mõnus..." lausus Isabella.

Glen suudles ikka veel Annette'i.