Dark Castle'i keskkool(Rollimäng)

Mel hakkas uut lugu rääkima. ,,Ka mina tunnen, et me oleme kokku loodud. Me kuulumegi kokku. Meie esimene suudlus oli ka üks minu kõige ilusamatest mälestustest. Ma tahan sinuga igavesti koos olla. Ma tunnen end Roxie ees võlglasena, sest tänu temale me koos olemegi. Ma tunnen, et võlgnen talle ka mingi teene nüüd. Sind oli võimatu mitte vaatama jääda, kui sa minu juurde sammusid ning mulle "Tere" ütlesid. Sa oled lihtsalt nii lummav. Ja ma tahtsingi sellepärast sinu juurde ööseks jääda, et olla sinuga rohkem koos. Sa hakkasid mulle kohe meeldima ning mulle meeldis väga sinuga koos olla. Ja varsti ma mõistsin, et olen armunud. Ma ei suuda ilma sinuta elada, sa oled mulle kõik. Siis rääkisid sa mulle, et tunned end üksi ja tahtsid, et ma sulle uuesti külla tuleks. Sa käisid muidugi minu juures, kui ma varsti tulin sellise mõtte peale, et me võiks koos elada. Ma ei kahetse seda, sest see oli minu jaoks suurepärane mõte. Mul endal oli oma väikses majas kõhe, kui mu vanemaid enam ei olnud. Kogu see tühjus meenutas mulle nende surma ja mul oli raskem sellega leppida, mul oli endiselt valus. Ja samas ei tahtnud ma, et sina end üksi tunneks. Ma olin õnnelik, kui sa nõus olid ja nüüd on tõesti parem. Ma vist hakkan terveks ka juba saama, sest ma tunnen end praegu täitsa hästi juba."

Annabelle silitas Patricku nägu.

,,Aga võta see siis ära," palus Elizabeth.

"Rõõm seda kuulda," lausus Jules.

Patrick näksas Annabelle'i huult.

Sam võttis Elizabethi särgi ära.

Mel naeratas. ,,Sinu kord."

Annabelle puudutas keeleotsaga Patricku kihvu.

Elizabeth suudles uuesti Sam'i.

"Mõned päevad enne sinuga tuttavaks saamist käisin öösel jahil. Leidsin metsas ühe hästi ilusa lagendiku, kus ma polnud varem kordagi käinud. Istusin seal terve öö ja vaatasin tähti. Sel hetkel oli minu suurim soov, et keegi oleks minu kõrval. Et mina armastaks teda ja tema mind. Pärast seda hakkas üksindus mulle järjest rohkem haiget tegema. Lubasin endale, et vähemalt üritan endale kellegi leida. Kui mul see võimalus juba paari päeva pärast tekkis, siis ei mõelnud ma kaua. Ma nagu tundsin ette, et see võib olla mu elu suurim võimalus. Et pärast seda ei tule enam mitte midagi. Ütlesin endale, et nüüd oleks mul õige aeg oma õnn leida. Ning mu sisetunne ei eksinud. Ma leidsin ju sinu," rääkis Jules.

"Magus oled," lausus Patrick.

Sam suudles Elizabethi vastu.

,,See oli armas," lausus Mel.

,,Sina eriti," ütles Annabelle.

Elizabeth suudles endiselt Sam'i.

"Aga nii ju ongi," lausus Jules.

"Ma ei vaidle täna," lausus Patrick.

Ja Sam suudles endiselt Elizabethi.

Mel naeratas. ,,Suudleksid mind enne, kui uue loo räägin?"

,,Jei, minu võit," muigas Annabelle.

Elizabeth suudles kirglikult Sam'i.

"Muidugi," vastas Jules ja suudles Mel'i.

Patrick muigas samuti.

Sam suudles veel kirglikumalt Elizabethi.

Mel suudles Julesi vastu.

Annabelle kergitas kavalalt kulme.

Elizabeth tõmbas Sam'i endale veel lähemale.

"Nüüd sinu kord," lausus Jules.

Patrick naeratas.

Sam suudles Elizabethi edasi.

Mel hakkas rääkima. ,,Minagi olen juba meie pulmadest mõelnud. Ma mõtlen, millised need olla võiks. Kuigi," Mel muigas. ,,Sa pole mulle sõrmustki veel kinkinud. Olen seda hetke uneski näinud. Ma mõtlen, et see oleks kindlasti kõige ilusam päev mu elus. See oleks nagu muinasjutus, kuigi see oleks mu viimane päev inimesena. Unistan juba sellest, kuidas ma valges kleidis sinu poole sammun, olles nii õnnelik, et pisarad tulevad silma. Ja siis anname me vastastikku tõotusi ning meid kuulutatakse meheks ja naiseks. Pärast kõik plaksutavad meile ja õnnitlevad meid. Ja siis ma viskan oma kimbu õhku ja keegi kindlasti püüab selle kinni. Aga pulmatordiga hakkab ilmselt nalja saama, sest ainult mina saan seda süüa ja ma ei saaks üksi sellega iialgi hakkama, kuna see on ju nii suur. Hiljem me tantsime ning peale pidu kannad sa mu kätel tuppa ning asetad voodile. Samal ööl saab minust muidugi vampiir ning me oleme igavesti koos. Ma olen igavesti sinu."

Annabelle naeratas vastu.

Elizabeth suudles innukalt Sam'i.

"See oli nii ilus," lausus Jules.

Patrick suudles uuesti Annabelle'i.

Sam suudles omakorda Elizabethi.

Mel naeratas. ,,Sinu kord."

Annabelle suudles Patricku vastu.

Elizabethi käed libisesid mööda Sam'i selga allapoole...

Jules hakkas rääkima. "Tahaksin varsti sulle sõrmuse ära osta. Ma arvan, et teen seda mõne päeva pärast, kui sina oled parajasti koolis. Ma usun, et mõne aja pärast võiks juba teistele ka rääkida ja hakata pulmadeks ettevalmistusi tegema. Aga muidugi oleks mul vaja teada sinu arvamust. Et kas sa eelistad suuri ja uhkeid pulmi või midagi tagasihoidlikumat. Raha pärast pole sul vaja muretseda, sest seda on mul aastate jooksul piisavalt kogunenud. Aga ma ei taha mitte midagi teha sinu teadmata. Sellest peab saame meie elu kõige õnnelikum päev ning ma tahaksin, et kõik oleks meeldejääv ja ideaalne. Samuti võiks juba mõelda, et kelle me pulma kutsuksime ja kus see üldse toimub. Mida sina arvad?"

Patrick suudles Annabelle'i edasi.

Sam jätkas Elizabethi suudlemist.

,,Ma ei taha väga suuri pulmi, kuid et need oleks ilusad. Ja me võiks kutsuda ainult oma sõbrad, sest perekonda pole meil kummalgi. Ja me võiksime ikka kirikus abielluda," arvas Mel.

Annabelle suudles kirglikult Patricku.

Elizabeth suudles omakorda Sam'i.

"Mulle meeldiks ka kirikus," lausus Jules.

Patrick suudles kirglikult Annabelle'i vastu.

Ja Sam suudles Elizabethi.

Mel naeratas. ,,Eks mina hakkan siis vaikselt kleiti vaatama."

Annabelle'i käed liikusid allapoole....

Elizabeth võttis Sam'i pükstelt rihma ära

"Ja mina proovin sulle sõrmuse leida," ütles Jules.

Patrick läks Annabelle'ile veel lähemale.

Sam suudles uuesti Elizabethi.

,,Aga vaata too päev, kui sa Aideniga kokku said," ütles Mel. ,,Mis ta veel rääkis peale selle, et ta teab, kes mu vanemad tappis ja kes mind ründas?"

Annabelle võttis Patrickul särgi ära.

Elizabeth suudles Sam'i vastu.

"Ta rääkis mulle veel Darkwateri ja Gray klannidest," vastas Jules.

"Tänan. Mul oligi palav juba," muigas Patrick.

Sam läks Elizabethile veel lähemale.

,,Darkwaterid ja Grayd?" küsis Mel. ,,Kes seal on ja palju neid vampiire on?"

,,Mul on ka sinu pärast palav," ütles Annabelle.

Elizabeth suudles kirglikult Sam'i.

"Mina tean ainult kahte vanemat Gray vampiiri, kokku on neid 6. Teised on kõik mulle võõrad. Darkwatereid on päris palju ning nende seas on mitu väga võimsat vampiiri. Ma ei tea nende täpset arvu. Osad neist on juba abielus," lausus Jules.

"Miks?" küsis Patrick.

Sam suudles veel kirglikumalt Elizabethi.

,,Kas me kohtume nendega kunagi?" küsis Mel. ,,Muidugi kahe Grayga ma vist olen juba kohtunud. Kui mitte rohkemaga."

,,Sest sa oled kuum," vastas Annabelle.

Elizabeth tegi Sam'i pükstel nööbi lahti.

"Me võime ükskõik millal neile külla minna. Kuna sa iganes soovid," vastas Jules.

"Sina ka," ütles Patrick.

"Et siis teeme viienda lapse?" küsis Sam muiates.

,,Lähme kohe, kui ma terveks saan. Ma tahaks nendega ka kohtuda, sest sinu jutust ma sain aru, et nad on head ja ei tee mulle viga," vastas Mel.

Annabelle naeratas.

Elizabeth itsitas. ,,Ootaks veel veidi sellega, las Samuel kasvab veel. Aga me võime niisama ka nahistada."