Dark Castle'i keskkool(Rollimäng)

Jules tuli tagasi.

Ja Patrick suudles Annabelle'i.

Sam suudles ikka veel Elizabethi.

Mel võttis kaustiku enda kätte ja hakkas järgmist lugu rääkima. ,,Kui ma ühel päeval koolist tulin ja tänaval jalutavat õnnelikku paari nägin, hakkasin minagi mõtlema, et mul võiks oma poiss olla, kellega samamoodi käia. Ma vaatasin neid - see paarike oli nii õnnelik. Nad käisid käsikäes, olid õnnelikud. Poiss naeratas, tüdruk vaatas talle silma. Niisiis ma hakkasin enda ümber vaatama, ei leidnud sobivat. Isegi mitte koolist. Siis mind rünnati ja ma ärkasin haiglas. Sain Roxiega tuttavaks ja mõtlesin, et võibolla teab ta mõnda toredat poissi, keda mulle tutvustada. Ma palusin teda, et ta aitaks mul poiss leida. Ja ta rääkis mulle sinust, see äratas minus huvi ja ma tahtsin väga sinuga kokku saada. Aiden isegi rääkis arstidega, et nad mu varem välja laseks. Ma ootasin meie kohtumist veel rohkem, kui Roxie ütles mulle, et sa nõus olid ja mind ootad. Kui ma sind lõpuks nägin, olin ma sõnatu. Sa olid juba siis nii võimatult lummav. Sa hakkasid mulle veel rohkem meeldima, kui sa minuga rääkima hakkasid. Ma ei olnud kunagi nii viisakat ja hoolivat poissi kohanud, kui seda oled sina. Sa hakkasid mulle üha rohkem ja rohkem meeldima ning samal õhtul ma tundsin, et olen juba armumas, kuid ma polnud veel valmis seda sulle ütlema. See oli imeline tunne, kui sa mind lõpuks suudlesid. Ma mõistsin, et ma tahan sinuga igaveseks kokku jääda. Sa oled mulle see õige."

Annabelle suudles kirglikult Patricku.

Elizabeth suudles omakorda Sam'i.

"See oli nii armas," lausus Jules.

Ja Patrick suudles kirglikult Annabelle'i.

Sam jäi Elizabethile silma vaatama.

Mel naeratas. ,,Sinu kord, siis ma saan samal ajal sind kuulata ja su laulusõnu lugeda."

Annabelle tõmbas Patricku pikali.

Elizabeth vaatas omakorda Sam'ile silma.

Jules naeratas vastu ja hakkas rääkima. "Olin parajasti kodus ja mõtlesin oma elu üle, kui järsku Roxie mulle täiesti ootamatult külla tuli. Ta rääkis, et tal on üks tuttav, kes otsib endale poissi. Minu jaoks polnud see probleem, et see tüdruk pidi inimene olema. Ma lihtsalt tahtsin teda näha. Miski nagu ütles mulle, et ma võin leida tüdruku, kellesse ma armun. Hakkasin ettevalmistusi tegema, et kõik võimalikult inimlik välja paistaks. Ostsin kokku igasugust toitu ja jooke, sest ma ju ei teadnud, mis sulle meeldib. Kartsin natuke, et võin kuidagi ikka oma saladuse paljastada, aga tahtsin sind ikkagi näha ja olin nõus riskima. Lõpuks ma nägin sind. Me hakkasime rääkima ja sina hakkasid mulle järjest rohkem meeldima. Ma lihtsalt vahtisin sind ega suutnud enam millelegi muule mõelda. Ja nüüd oled sa minu."

Patrick suudles uuesti Annabelle'i.

"Pandake," naeratas Sam.

,,Igavesti," ütles Mel vaikselt.

Annabelle suudles Patricku vastu.

,,Kiisuke," naeratas ka Elizabeth.

Jules suudles Mel'i.

Patrick suudles endiselt Annabelle'i.

Sam kallistas Elizabethi.

Mel suudles Julesi vastu.

Annabelle suudles innukalt Patricku.

Elizabeth pani pea Sam'i õlale.

"Nüüd sinu kord," lausus Jules.

Patrick suudles omakorda Annabelle'i.

Sam silitas Elizabethi juukseid.

Mel hakkas rääkima. ,,Ma olen nii õnnelik, et me oleme juba kuu aega koos olnud. See on olnud mu elu kõige õnnelikum kuu. Sa oled täiuslik ja ma armastan sind. Armastan sind iga päevaga üha rohkem ja rohkem. Ma ei kujutagi ette oma elu ilma sinuta. Kui mu vanemad surid, varises mu maailm kokku ning ma ei söönud nädal aega. Ma istusin ainult oma toas ja nutsin, kuid järgmine nädal oli parem. Kõik oli korras, kui ma sellele ei mõelnud ning ma hakkasin uuesti sööma. Siis kohtusin ma sinuga ning sa oled mul aidanud sellega toime tulla. Sa äratasid mu uuesti elule. Ma olen jälle mina. Kuigi vahel ma mõtlen, et pole sulle piisavalt hea ning sa väärid kedagi paremat. Aga ma ei suuda ilma sinuta olla. Kui sa mainisid abielu, tegi see mu veel õnnelikumaks. Ma tahan sinuga abielluda."

Annabelle suudles kirglikult Patricku.

Elizabeth pani käe Sam'i põsele.

"Mina tahan ka sinuga abielluda," naeratas Jules.

Patrick suudles veel kirglikumalt Annabelle'i.

"Mu kallis," lausus Sam.

Mel naeratas vastu.

Annabelle pani käed ümber Patricku kaela.

,,Oled," lausus Elizabeth.

Jules hakkas rääkima. "Me oleme veel vähe aega koos olnud, aga ma justkui tunneks sind juba pikemat aega. Mu elus polnud enne sinuga kohtumist midagi õnnelikku. Olin juba harjunud üksi olema ning hakkasin vaikselt sellega isegi leppima. Ma arvasin, et minu saatus ongi üksi olla. Aga pärast sinuga kohtumist kõik muutus. Tahtsin kogu aeg olla sinu lähedal. Mõtlesin endamisi, et tahaksin sinuga koos elada, aga ei julgenud seda sulle veel öelda. Ma kartsin, et vampiiriga ühes majas elamine võib siis hirmutada. Ma olin nii õnnelik pärast seda, kui sa ütlesid mulle, et me võiksime ühes majas elada. Ma ei taha midagi muud, kui ainult sinu lähedal olla. Igavesti."

Patrick jätkas Annabelle'i suudlemist.

Sam suudles uuesti Elizabethi.

,,Igavesti," nõustus Mel.

Annabelle suudles kirglikult Patricku.

Elizabeth suudles Sam'i vastu.

Jules naeratas.

Patrick suudles veel kirglikumalt Annabelle'i.

Sam suudles endiselt Elizabethi.

Mel naeratas vastu, kuid muutus siis tõsiseks. ,,Sa oled esimene inimene...või siis vampiir, kellele ma sellest räägin, kuid see on kõige jubedam asi, mis minuga üldse juhtuda võis. Niisiis olin ma just 16 saanud, kui vanemad mulle mu esimese fotoka kinkisid. Ma tegelen ka fotograafiaga. Nii ja ma läksin nendega mingi tühise asja pärast tülli ning tundsin, et mul on vaja kodust mingiks ajaks eemale saada. Kell oli juba palju ja väljas oli pime, aga mind ei huvitanud see. Vajasin värsket õhku. Tänavad olid tühjad ja ma jalutasin edasi, kui ma äkki tundsin, et keegi on mul selja taga. See oli mingi punt kahtlasi purjus noormehi. Ma hakkasin jooksma, kuid kukkusin ja see kamp oli mu ümber. Nad olid mu ümber piiranud ning mul polnud lootustki põgeneda. Üks neist üritas mind vägistada, kuid mingi naine nägi pealt ja kutsus politsei. Ma pääsesin, kuid mul olid sellest kolm päeva unenäod. Ma ei suutnud lihtsalt enam, kuid võtsin end siiski kokku, sest mind ikkagi ei vägistatud. Sellest ajast ma natuke kardan oma süütust kaotada," rääkis Mel.

Annabelle näksas Patricku huult.

Elizabeth suudles innukalt Sam'i.

"See on nii jube lugu," lausus Jules.

Patrick tõmbas keelega üle Annabelle'i huulte.

Ja Sam suudles Elizabethi.

,,Ma tean," ütles Mel vaikselt. ,,Räägi nüüd sina jälle mõni enda lugu."

Annabelle suudles uuesti Patricku.

Elizabethi käed liikusid allapoole...

"Ma mõtlen mida rääkida," lausus Jules.

Patrick suudles Annabelle'i vastu.

Sam suudles kirglikult Elizabethi.

,,Mõtle," ütles Mel.

Annabelle suudles endiselt Patricku.

Elizabeth suudles Sam'i veel kirglikumalt vastu.

Jules hakkas rääkima. "Ma olen juba mitu aastat oma vanemate kohta infot otsinud, kuid pole ikka veel midagi leidnud. Mulle räägiti, et nad on surnud. See maja, kus ma praegu elan, oli ka kunagi nendele kuulunud. Otsisin kunagi terve maja läbi, aga ei leidnud neist ühtegi pilti. See on nii kummaline. Mul pole praeguseni aimugi, mis nendega tegelikult juhtus. Mul pole õnnestunud ka oma teisi sugulasi leida. Arvan, et pärast sinuga abiellumist hakkan uuesti otsingutega pihta. Tahaksin ikkagi kunagi teada saada, kust ma pärit olen."

Ja Patrick suudles endiselt Annabelle'i.

Sam suudles Elizabethi edasi.

,,Ma võin sind aidata," ütles Mel.

Annabelle suudles innukalt Patricku.

Elizabeth suudles omakorda Sam'i.

"Sa arvad, et me saame midagi teada?" küsis Jules.

Patrick suudles omakorda Annabelle'i.

Ja Sam suudles Elizabethi.

,,Ma loodan," vastas Mel. ,,Ma tahan sind aidata."

Annabelle'i käed liikusid allapoole...

Elizabeth suudles kirglikult Sam'i.

Jules naeratas.

Patrick suudles Annabelle'i edasi.

Sam suudles veel kirglikumalt Elizabethi.