Elite Way School(Rollimäng)

,,Nojah, kahju," pomises Nat. ,,Ma poleks pidanud haiglast jalga laskma. Ma poleks üldse pidanud sinult abi paluma. Arvasin, et võime paremini läbi saada."

"Me ei hakkagi vist paremini läbi saama," ütles Adam.

,,Miks?" küsis Nat. ,,Sa võiksid kasvõi korraks oma tujud unustada, sa käitud nagu naine juba."

"Ja nüüd sa solvad mind jälle," ütles Adam.

,,Vabandan väga, aga mida ma siis tegema pean kui sa kogu aeg nii tujukas oled?" karjus Nat.

"Sina oled samasugune ju," ütles Adam.

,,Ma üritan end parandada," ütles Nat ja tal tulid pisarad silma.

"Mina ka, aga sellest ei tule midagi välja," lausus Adam.

,,Ja miks ei tule?" küsis Nat. ,,Üritama peab lihtsalt."

"Ma ei tea," ütles Adam.

,,Sa oleksid pidanud mul surra laskma," pomises Nat vaikselt ja pisarad hakkasid mööda tema nägu alla voolama.

"Miks surra?" küsis Adam.

,,Sest mu elu on niigi hale," nuttis Nat.

Adam läks Nat'i juurde ja pühkis ta pisarad ära.

,,Anna andeks, et su peale karjusin ja sulle halvasti ütlesin," ütles Nat ja pani pea omale sülle.

"See polnud sinu süü," ütles Adam.

,,Oli küll," vastas Nat. ,,Ja kuidas veel."

"No kuidas siis?" küsis Adam.

,,Lihtsalt oli," vastas Nat ja peitis näo oma sülle.

"Minu süü ikka ka," sõnas Adam.

,,Miks sinu süü? Sina ei öelnud mulle halvasti," ütles Nat.

"Aga ma andsin sulle põhjust endale halvasti öelda," vastas Adam.

,,Okei, unustame selle ja lepime parem ära," ütles Nat ja tõstis pea.

"Jah. Unustame ära," nõustus Adam.

Nat muigas. ,,Olingi sulle veel ühe kallistuse võlgu," ütles ta ja kallistas Adamit.