Dark Castle'i keskkool(Rollimäng)

"Ma kaotasin selle vastu huvi," vastas Mitch muiates. Elus vampiiriga koos olla on igal juhul huvitavam kui telekast mingit võltsi veresauna vaadata. "Kui sa tahad, siis võid teleka kinni ka panna," ütles kutt.

Luce jäi täiesti vaikseks ega lausunud sõnagi. Suudlus iseenesest oli olnud imeline, aga siiski oli midagi sellist, millele Lucien praegu mõelda ei tahtnud. Aga mõtles ikka. Kutt ohkas vaikselt ning suunas pilgu lakke.

Emory naeratas. "Ja mina armastan alati sind. Teid mõlemat." Mees läks Diane'ile natuke lähemale ja suudles siis tüdrukut. Seda tunnet oli ta juba tükk aega tunda tahtnud. Seepärast ta Emory koju kiirustaski.

Denze suudles korraks Mindyt ning jäi siis tüdrule silma vaatama. "Ma ei suuda siiani uskuda, et suutsid mind endasse armuma panna. Keegi teine pole kunagi sellega hakkama saanud."

,,Ma tahaks...ameleda," ütles Tanya. Mitch suudles ju tegelikult hästi ning Tanya tahtis seda imelist tunnet veel tunda, kuigi ta pidi ise ka ettevaatlikum siis olema.

Marian jäi ka vaikseks ja lihtsalt puges Luce'ile võimalikult lähedale, hingates sisse tema lõhna. Luce lõhnas imeliselt. Tüdruk tundis end temaga nii hästi ja sulges lõpuks silmad.

Diane suudles Emoryt vastu. Temagi igatses juba seda tunnet ja mehe magusaid huuli. ,,Aga Cassie tahab süüa," lausus tüdruk, tõmbumata veel Emory huultest eemale.

,,Ma ei suuda uskuda, et sa muutsid mu vihkamise armastuseks," lausus Mindy. ,,Sa võrgutasid mu ja ma armastan seda tunnet. Ma armastan sind."

"Ma ei lootnud seda sinu suust kuulda," ütles Mitch. Kutt tahtis muidugi sama, aga ikkagi tundus talle imelik, et Tanya nüüd järsku meelt muutis. Enne hoidis ta rohkem eemale. "Mul poleks selle vastu midagi, kui sa ennast mugavalt tunned," ütles kutt.

Luce üritas jälle mitte mõelda. Tühjus oli parem. Ta oli seda tunnet koguni armastama hakanud. Hea meelega oleks Mariani veelgi suudelnud, aga ta ei saanud ju tüdrukule niimoodi külge lööma hakata.

"Siis anname talle süüa ja ameleme millalgi hiljem edasi," ütles Emory. Praegu oli laps kõige tähtsam. Omi asju saab ka hiljem ajada, kui Cassie juba magab.

Denze muigas. "Ma andsin endast parima. Ja vedas, et sa alguses vastu puiklesid. Ma kardan, et vastasel juhul oleksin sind lihtsalt ära kasutanud. Häbi küll tunnistada, aga nii see on.

,,Ma üritan...sinuga tuleb ettevaatlikult ümber käia, et sa viga ei saaks, kallike," ütles Tanya. Uskumatu, aga tõsi. Mitch oli talle juba nii kalliks saanud.

,,Sa suudled nii hästi," lausus Marian unistavalt. Loomulikult tahtis temagi veel, aga liiga palju pole ka hea. Las kutt praeb veits.

,,Ma just panin pudelid sooja," ütles Diane. ,,Aga püreed võid talle juba anda." Nomm...õuna- või porgandipüree. See oli üldse kõige parem beebitoit...Diane'ile isegi maitses see, kuigi suurema osa pidi ikkagi Cassie saama.

,,Ma olen korralik tüdruk," ütles Mindy. ,,Mis ma veel mõtlema pidin, kui mingi hulluarst mind pidevalt ahistas?"

"Ma tunnen ennast nii abitu ja nõrgana, kui sa niimoodi räägid," muigas Mitch. Inimese kohta oli ta isegi päris tugev, aga vampiiriga võrreldes eriti miski. "Sa ei teegi mulle viga. Ma usun sinusse," lisas kutt.

"Sina ka. Aga samas... On asju, mille pärast ma ikka ennast halvasti tunnen. Kuigi see pole üldse sinu süü," ütles Luce. Kutt hakkas jälle imelikuks muutuma ning alatasa lakke vahtima. Ta ei teadnud, mida öelda või teha.

"Kumba?" küsis Emory. Neil oli päris mitut sorti seda püreed ju. Mehele endale maitses õunapüree. Seda oli päris hea vahel süüa, aga hästi natuke. Tema pole ikkagi mingi titt ju, et seda sööma peaks.

"Ma mõistan," ütles Denze. "Ja see tegu oli nõme. Aga mõtle sellele, et kui ma poleks seda teinud, siis... arvatavasti me ei oleks koos praegu. Sina ju armastasid siis teist. Poleks mulle nagunii mingit tähelepanu pööranud."

,,Sa oledki abitu ja nõrk...inimene..." ütles Tanya. ,,Täpselt nagu ma ise kunagi olin." Tanya ei suutnud seda sugugi uskuda, kui palju Mitch talle nii lühikese aja jooksul tähendama oli hakanud.

Marian kortsutas kulmu, kuid ei hakanud midagi küsima. Ta ei saanud aru, mis Luce'iga toimub, aga võib-olla kutt ikkagi räägib talle...

,,Porgandi," arvas Diane. Porgandipüree maitses nii Diane'ile kui ka Cassiele, aga Cassiele ta tegelikult ju ette nähtud oligi, sest sellel pisikesel ei olnud veel kõik hambad suhu tulnud, kuigi enamus oli.

,,Ma oleksin siis inimene...või vampiir," ütles Mindy. Ilmselt oleks ta vist ikkagi vampiir, kui ta oleks Sebastianiga jäänud ning Denze oleks endiselt perverdist ja naistekütist hulluarst. Noh, hulluarst oli ta niigi.

"Olen küll. Aga ma ei saa ju sinna midagi teha," ütles Mitch. Kui Tanyat see häiris, siis miks ta Mitchi muuta ei tahtnud? Samas Mitch ise polnudki päris kindel, kas ta tahaks nii ruttu vampiiriks saada.

Luce ei öelnud ikka midagi. Parem on vait olla. Ega Marian nagunii tema mõtteid lugeda ei oska. Nii on ju isegi parem. Marian ju vihastab ka iga asja peale.

"Siis võtame selle jah," nõustus Emory. "Ja pärast viime ta tudule ka. Siis saame omavahel olla mõnda aega." Emory otsis püree välja ja läks siis Diane'i ja lapse juurde tagasi.

"Aga hunt on ju palju ägedam olla kui mingi vereimeja," ütles Denze ja pilgutas Mindyle silma. Nad said alati huntidena lõbusalt aega veeta. Pealegi ei tapnud hundid inimesi.

,,Sellepärast ma tahangi sind kogu aeg kaitsta," ütles Tanya. ,,Ma vajan sind." Tüdruk lõpuks ometi tunnistas seda nii endale kui ka Mitchile. Mitch hoidis temast valu eemal.

Marian puges Luce'ile üldse kaissu. Kas vampiirid lõhnasid kõik nii hästi kui tema? Tüdruk meenutas seda tunnet, mida ta poissi suudeldes tundis. Imeline.

,,Muidugi," ütles Diane. ,,Aga sa unustasid lusika. Ega ma näppu tal ometi ju lutsida ei lase." Tüdruk võttis ikkagi püreepurgi juba kätte ja keeras sellel kaane pealt. Njomm.

,,Ma ei tea, mis tunne on olla vereimeja," ütles Mindy. ,,Kuigi inimesena ma sain ühelt hammustada." Tüdruk mäletas seda nii selgelt, aga sellest ahammustusest ei mäletanud ta muud kui valu, kuigi hundiks muundumise valu oli ikka kõige hullem.

"Ja mina vajan sind," ütles Mitch. "Ma pole kunagi kellegi teise vastu midagi nii võimsat tundnud. Eriti veel kohe alguses. Me ju alles kohtusime tegelikult." Mitch vajus seejärel mõttesse. Jah, Tanya oligi selline tüdruk, kellest ta unistanud oli. Ainult et enne ei osanud ta unistada vampiirist. Kõik muu klappis ideaalselt.

"Sa jäid nii vaikseks," ütles Luce. Oli ta ju isegi vait jäänud, aga Marianist oli seda raske uskuda. Luce'ile tundus ta küll lobamokana. Samas ei teadnud ta ise, millest tüdrukuga rääkida võiks.

Emory muigas. "Unustasin jah. Aga ma toon lusika ka siis." Mees läks kööki ja võttis kapist ühe lusika. Seejärel läks ta kähku tuppa tagasi. "Siin see on," ütles ta ja ulatas lusika Diane'ile.

"Mina ei tea samuti. Ega tahagi teada," ütles Denze. Ta oli oma hundieluga nii rahul ja harjunud. Ei olnudki vaja midagi muud teada. Eriti veel vampiiridest, kes olid ta vaenlased.

,,Jää igaveseks minuga," sosistas Tanya, kuid ei hakanud siiski veel Mitchi hammustama. Ta tahtis küll, et poiss tema juurde jääks, aga ometigi ei tahtnud ta tema elu ära rikkuda. Inimese elu on ju nii väärtuslik.

,,Sina ka," ütles Marian. Miks Luce'i üldse huvitab see, et Marian vait jäi, kui ta ise ka tükk aega lihtsalt vait oli?

,,Aitäh," ütles Diane, võttis püreest ise ampsu ja hakkas siis oma pisitütart toitma. Nämm-nämm porgandipüree. Porgandimahl on ka üks hea asi.

,,Räägi midagi ilusat," palus Mindy. Tal ka polnud tuju eriti vampiiridest rääkida, kuigi Sebastianiga ta sõbrustas. Sebastian oligi vist ainus vampiir, kellega ta üldse sõbrustas.

"Ma jään. Kuni sina seda tahad," lubas Mitch. Sel juhul peab ta varem või hiljem muutuda. Vaevalt Tanya tahaks mingi vanamehega koos olla. Pealegi tunneks ka Mitch ennast ebamugavalt, kui Tanya jaoks liiga vana oleks.

"Mu mõtted ei lase mul midagi öelda," sõnas Luce ja vaatas uuesti lakke. Kõik oli ikka veel nii raske. Lisaks uutele mõtetele kippusid ka vanad asjad jälle meelde tulema, nagu oleks need juhtunud alles eile.

Emory vaatas Diane'i ja oma tütart. Imearmsad olid tema jaoks mõlemad. Ikkagi kaks kõige kallimat inimest, kes tal olid. Nendest ei loobuks mees kunagi.

"Ee... ma ei teagi. Ma ei ole kuigi osav taolistes asjades," ütles Denze. Isegi see oli juba suur saavutus, et ta üldse kunagi ära armus. "Ja varsti oleme me jälle hundid ja saame koos hästi nunnud olla. See pole armas?" küsis ta.

,,Sul on see võimalus. Tee mind õnnelikuks," lausus Tanya. Kõik oleks ju nii hästi, kui ta elaks õnnelikult koos Mitchiga. Siis ehk ei tahaks ta enam nii väga inimene olla, kuigi ta ei saa enam iialgi inimeseks.

,,Millele sa siis mõtled?" küsis Marian. Luce ei saanud ju ometi nii häiritud olla? Tal ei paistnud ju isegi selle vastu midagi olevat, et Marian tal parasjagu kaisus oli.

Diane toitis last ja vaatas ka Emory poole. ,,Pudelid võib ka soojast ära võtta," lausus tüdruk. Piim pidi nüüd piisavalt soe olema, et seda Cassiele anda. Rinnaga toitmise lõpetas Diane juba ammu ju ära. Siis aga meenus Diane'ile midagi...Emory ju muundub täna öösel.

,,On küll...juba täna öösel," ütles Mindy. ,,Sa oled nii armas must hundike." Hundina ta Denze'i ju armuski, kui nad esimest korda huntidena möllasid.

"Ma ju üritan seda kogu aeg," ütles Mitch. "Minu suurim soov on sind õnnelikuks teha." Mitch ise oli juba nii kindel oma tunnetes. Aga Tanyal läks aega vaja ning Mitch oli nõus ootama. Tal pole kiiret kuskile.

"Ma ei saa öelda," vastas Luce. "Saad jälle vihaseks. Mul ei ole praegu mingit tuju sellisteks asjadeks." Kui Marian hakkakski jälle oma tavaliste teemdadega pihta, siis läheks Luce lihtsalt minema.

"Kohe lähengi," lausus Emory ning läks uuesti kööki. Pudelid kätte saanud, läks ta Diane'i juurde tagasi. Enne ööd tahtis ta veel võimalikult kaua oma kallikeste juures olla. Öösel läheb ta ju vampiire jahtima.

"Ja sina oled vastupandamatult kena valge hundu. Kõige ilusam üldse," ütles Denze. Ka tema hakkas Mindysse alles siis armuma, kui nad mõlemad koos hundid olid.

,,Suudle mind siis," palus Tanya. Sellega pidi veidi ettevaatlik olema, aga ta ei suutnud unustada poisi huulte imeliselt magusat maitset.

,,Aga ma tean, et sa tahaksid minuga sama palju ameleda kui mina sinuga," ütles Marian. ,,Aga ainult tingimusel, et me ei seksi." Kui ta annaks Luce'ile kohe kätte, jääks temast hoora mulje ja pealegi ei tahtnud ta lasta poisil end ära kasutada.

,,Aitäh sulle," ütles Diane ja võttis ühe piimapudeli kätte, kui Cassie oli püree ära söönud. Siis hakkas ta last pudelist toitma. Hea ju, kui tibu kõhu täis ja siis tuttu jääb. Tal endal ka parem.

,,Sina tegid mu selliseks," ütles Mindy. ,,Äkki annad oma valgele hundule siis musi ka?" Tüdruk tundis Denze'i hellitustest puudust ja neid võib iga kell lihtsalt lobisemisele eelistada.

"Seda pole vaja isegi paluda," lausus Mitch kergelt muiates ja suudleski Tanyat. Parimat tunnet ikka andis otsida. Kutt polnud varem ühegi teise tüdrukuga end niimoodi tundnud.

"Mis värk sul selle amelemisega on?" muigas Luce. Ega ta ise väga amelema ei kippunud, kui midagi muud pole loota. Samas võis ju mõnel korral väikese erandi ka teha. Marian oli siiski päris armas.

"Pole vaja tänada," ütles Emory ning jälgis Diane'i ja nende tütart. Diane oli küll alles nii noor, aga sai emarolliga suurepäraselt hakkama. Mees oli ikka osanud endale naist valida. Diane'ist paremat ei oleks saanudki leida.

"Musidest ei ütle ma kunagi ära," ütles Denze ja pilgutas Mindyle silma. Seejärel kummardus ta tüdruku kohale ja suudles Mindyt. Samal ajal pani ta oma käed tüdrukule ümber.

Tanya suudles Mitchi vastu ja pani käed ümber poisi kaela. Tal oli isegi hea klapp selle poisiga. Äkki saabki ta hoopis Mitchiga õnnelikuks?

,,Mulle meeldis su suudlus ja ma tahan seda veel," vastas Marian. Ikkagi tuleb ettevaatlik olla, et ta Luce'i ära ei armuks või tema suudlustest sõltuvusse ei satuks.

Diane sai lõpuks Cassie toidetud ja see väike inglike jäi talle sülle isegi magama. Ju oli temagi väsinud...sai ju terve hommikupooliku emmega mängitud. Diane tõusis püsti ja suundus oma pisitütrega lastetuppa.

Mindy suudles Denze'i vastu ja libistas oma sõrmed mehe juustesse. See oli tunne, millest neiu juba pikemat aega puudust tundis. Denze oli alati osanud hästi suudelda.

Mitch suudles ahnemalt Tanyat, aga üritas siiski mitte üle pingutada, et tüdrukul kergem oleks. Seda tunnet aga nautis kutt täiega. Nad olekski nagu teineteise jaoks loodud.

"Hästi. Aga ise tead, mis ohud sellega kaasnevad," ütles Luce. Vähemalt ei saa nüüd Marian hädaldada, et teda pole hoiatatud. Seejärel suudles Luce uuesti tüdrukut ja pani käed talle ümber.

Emory läks samuti lastetuppa. Ta jäi neid mõlemat uuesti vaatama, kui Diane nende väikese tütre voodisse pani. "Aga mida sa nüüd teha tahaksid?" küsis ta siis.

Denze suudles kirglikumalt Mindyt ja läks tüdrukule ka lähemale. Mindy oskas samuti ülihästi suudelda. Denze nautis sellest iga hetke.

Tanya suudles omakorda Mitchi, aga üritas ise ka võimalikult ettevaatlik olla. Kuti huuled olid nii soojad ja pehmed ja nunnud.

Marian suudles Luce'i vastu ja hoidis kõvasti poisist kinni. See suurepärane tunne oli tagasi. Siiski ei kavatsenud Marian kaugemale küll minna. Laseb ehk Luce'il end natuke käperdada ja nii, aga sellega neiu piirduda mõtleski.

,,Ma tahaksin, et sa mind nüüd vampiirikütiks õpetaksid ja peale seda pisikest trenni tahan lihtsalt sinuga koos puhata," vastas Diane. Diane võttis üldse oma treeninguid väga tõsiselt. Temas põles soov saada vampiirikütiks.

,,Ma armastan sind," lausus Mindy. Võimatuja uskumatu, kuidas keegi, keda tüdruk enne nii väga vihkas, suutis ta nüüd end meeletult armastama panna.

Mitch läks Tanyale veel lähemale ja surus ennast tugevamalt tüdruku vastu. Tal polnud mingit hirmu, et nüüd võiks midagi juhtuda. Kui ta kedagi üldse täielikult usaldas, siis oli see Tanya.

Luce'i pea jooksis jälle mõtetest tühjaks ning kutt suudles Mariani automaatselt edasi. Tunne oli ju liiga hea, et nüüd ära lõpetada. Samal ajal libistas ta kergelt käega üle tüdruku. Riided olid tal ju siiski seljas.

"Muidugi võin ma sind õpetada," ütles Emory. "Aga siis peaksime vist majast välja minema. Samas eriti kaugele minna ei saa, sest ma ei tahaks Cassiet üksi jätta."

"Ja mina armastan sind," ütles Denze. Alguses mängis pervokat ja siis armus ära. Selliseid asju ju väga tihti ei juhtu. Mindy oli Denze'i jaoks kõige olulisem.

,,Sa oled nii armas ja soe," sosistas Tanya ja puges lõpuks Mitchile kaissu. Kahju, et Mitch tüdruku enda kohta sama öelda ei saa, sest tema tunneb, et Tanya on külm.

Mariani erutas see liigutus väga ja ta suudles ahnemalt Luce'i. Amelemine oli tõesti hea mõte, sest see tunne on lihtsalt taevalik.

,,Me saame ju siinsamas maja taga ka," ütles Diane. ,,Seal peaks küllalt ruumi olema. Ja me ei pea siis siit lahkuma."

Mindy puges Denze'ile veel lähemale ja surus oma huuled mehe omadele. Ta ei oleks iialgi osanud arvata, et mees ta veel nii õnnelikuks võib teha.

"Ja sina oled nii armsalt külm," lausus Mitch muiates. Ega natuke külmetamist ka paha ei tee. Tuba oli piisavalt soe, et tüdruku kehatemperatuurist mööda vaadata. Olulisem oli see, et nad on kõigest hoolimata koos.

Luce suudles Mariani edasi ja näksas isegi kergelt tema huult. Seejärel liikus kutt tema kaelale ning kattis selle suudlustega. Siiski ei tahtnud ta midagi enamat üritada ning lõpetas selle värgi peagi ära.

"Mõistlik idee. Ruumist siin tõesti puudust ei tule," nõustus Emory. "Aga lähme siis kohe?" küsis ta. Emory oli juba valmis minema, sest ega neil eriti aega polegi. Varsti peab mees ju muundumiseks valmistuma.

Denze suudles kirglikult Mindyt vastu ja tõmbas siis tüdruku enda peale. Nii mõnus oli koos temaga niimoodi olla. Denze ikka eksis kunagi rängalt, kui ta arvas, et armastus pole tema jaoks.

,,Sa oled üldse nii nunnu poiss," ütles Tanya. Mitch andis talle tagasi tema elujõu ja tegi kõik alati nii heaks. Nagu Tanya isiklik päike.

Marian naeratas rahulolevalt ja andis Luce'i põsele musi. Talle meeldis see, mida ta just oli kogenud. Imeline tunne.

,,Lähme jah," nõustus Diane. Aeg pole tõesti raisata, varsti on öö käes. Aga Emory on hundina ka nii armas.

Mindy suudles Denze'i edasi ja liibus tugevamini mehe vastu. Tüdruk tundis, et tahab teda nüüd ja kohe.

"Mulle meeldib, kui sa nii ütled," naeratas Mitch. Ta oli õnnelik, et suutis Tanya olemist kuidagi paremaks muuta ja tüdrukule toeks olla. Äkki saabki neist kahest kunagi midagi enamat.

Luce avas uuesti silmad ja vaatas Marianile otsa. Nüüd tulid mõtted ikkagi tagasi, aga midagi polnud teha. See rahutunne jääb alati liiga lühikeseks.

Emory ja Diane läksid majast välja. Enne seda oli Emory muidugi nende jaoks vajaliku varustuse kaasa võtnud. "Oled sa valmis?" küsis ta, kui nad maja taha olid jõudnud.

Denze suudles järjest ahnemalt Mindyt. Temagi tundis, et tahaks praegu Mindyt endale võimalikult lähedale. Ja parem oleks ilma riieteta.

,,Kas sa üldse tahad vampiiriks saada?" küsis Tanya. Tüdrukule oli Mitchi arvamus väga tähtis, sest ta ikkagi tahtis teda muuta, aga ilmselt ei tee ta seda vastu poisi enda tahtmist.

,,Miks sa mind niimoodi vaatad?" küsis Marian vaikselt. Kas Marianile vaid tundus või olidki vampiiridel nii ilusad silmad? Vähemalt Luce'il küll.

,,Jah," vastas Diane. Tüdruk nautis neid treeninguid, sest varsti on ta ise sama osav nagu Emory inimesena oli, kuid hundiks Diane ka saada ei taha. Keegi peab ju ikkagi inimene ka olema.

Mindy suudles omakorda Denze'i ja keeras end uuesti nii ümber, et mees jäi tema peale. Tüdruk erutus aina rohkem ja rohkem.

"Tahan muidugi, kui see vajalik on. Aga mitte kohe," vastas Mitch. Tal oli vaja ikkagi oma asjad korda saada ja kallite inimestega veel võimalikult kaua koos olla. Vampiirina ju seda teha saa, kui just eriliselt head enesekontrolli ei oma.

"Kuidas ma sind vaatan?" vastas Luce küsimusega. Ise ta küll aru ei saanud, et ta Mariani kuidagi eriliselt vaadanud oleks, aga kes teab. Enda nägu ju nii kergelt näha ei saa. Selleks tuleb peeglisse vaadata.

"Siis võime alustada." ütles Emory. "Oletame siis, et mina olen vampiir ja sina üritad mind rünnata. Vaatame nüüd, kuidas sul välja tuleb." Mees pilgutas Diane'ile silma ning jäi rünnakut ootama.

Denze jätkas Mindy suudlemist, kuni tema huuled lõpuks tüdruku kaelale jõudsid. Sealt edasi aga järjest allapoole. Ega see aeg ei tundunudki kaugel olevat, kui riided kaduma hakkavad.