Haigla(Rollimäng)

"Ma ei oska seda seletada," vastas Jaxon.

,,Proovi," palus Anna. ,,Ma tahan teada."

"Et siis tahad mind veel rohkem, kui tükk aega saanud pole?" muigas Jaxon.

,,Ma tahan sind niigi kogu aeg," ütles Anna.

Jaxon muigas. "Seda küll."

,,Iga mu keharakk lausa karjub su järele," ütles Anna.

"Minuga on samamoodi," ütles Jaxon.

,,Ja sinuga on siis nii, et kui sa pole ammu saanud, tahad mind veelgi rohkem?" küsis Anna.

"Jah," vastas Jaxon.

,,Sa ajad mind hulluks," ütles Anna.

"Sina ajad mind ka hulluks," ütles Jaxon.

Möödub paar päeva...

Anna oli just oma tütrega koju saanud, toitis lapse ära ja pani ta siis magama. Järgmisena pani Anna selga seksikad riided ja läks Jaxoni juurde. ,,Nüüd teeme midagi romantilist," ütles ta. ,,Sul kindlasti on mõni hea mõte.

Bells oli peale tütre sündi juba kaks päeva voodis lamanud. Nüüd aga tundis ta end piisavalt hästi selleks, et ise jalad alla saada ning läks lastetuppa.

Nina oli juba kaua lapse sündi oodanud, ent see aeg ei paistnud tulevat. Naine puhkas oma voodil, kuni ta seal äkki midagi märga tundis. ,,See juhtub," sosistas ta endamisi enne, kui karjatas.

Kristin pidi uuesti haiglasse minema, kuid ei paistnud eriti innukas, sest ta oli kindel, et see ortopeed on imelik.

Jaxon naeratas ja vaatas Annat. Ta oli juba nii kaua igatsenud oma abikaasaga midagi romantilist ette võtta. "Ikka," ütles ta ja pilgutas Annale silma. "Aga ma arvan, et peaksime siis magamistuppa minema."

Jeff pidi tööl olema. Mees istus oma kabinetis ja mõtles Bellsile. Ta juba ootas aega, millal saab tagasi koju oma naise juurde minna.

Blake oli parajasti elutoas ja vaatas telekast üht filmi. Kui ta Nina karjatust kuulis, tormas mees kohe tema juurde.

Kieran oli haiglas ja ootas juba Kristinit, sest tal polnud midagi paremat teha.

,,Aga kallis, teeme nii, et magamistuba võib natuke hiljemaks jääda," ütles Anna. ,,Me võiks terve päeva kodus ju romantiliselt veeta ja ma olen kindel, et sa oskad mind uuesti üllatada."

Bells vaatas oma tütart ja mõtles naeratades Jeffi peale. Siis aga meenus naisele, et tema poeg on veel lasteaias ja Jeff saaks ta ehk pärast ära tuua. Niisiis võttiski Bells kätte oma telefoni ja saatis Jeffile sõnumi: Kui töölt vabaned, võid Jeffersoni ka lasteaiast ära tuua. Musi, Bells <3

Nina oli juba valudes. ,,Ta tuleb," ütles ta hingeldades. ,,Sa pead mu ruttu haiglasse viima."

Kristin vaatas kella ja varsti tuli ka vanaema tema tuppa. Siis hakkasid nad koos haiglasse minema.

"Kui sulle nii rohkem meeldib," ütles Jaxon. "Minule sobib igatmoodi. Ja pole midagi paremat, kui sinuga terve päev romantiliselt koos veeta."

Jeff kuulis sõnumisignaali ja võttis taskust telefoni. Mees naeratas, kui oli selle läbi lugenud. Ta saatis Bellsile sõnumi vastu: Muidugi. Varsti näeme ka. Kallid

"Jah, aega pole raisata," nõustus Blake ning võttis Nina sülle. Siis kandis ta naise süles autosse ja hakkas natukese aja pärast juba haigla poole sõitma.

Kieran passis akna peal ja vaatas välja. Ega midagi huvitavat seal muidugi polnud.

,,Aga muidugi," ütles Anna. ,,Siis alustame sellega parem kohe."

Bells naeratas, kui oma abikaasalt sõnumile vastuse sai. Siis võttis ta Savannah voodist välja ja hakkas teda toitma.

Nina oli valudes ega suutnud oodata, millal nad Blake'iga juba haiglasse jõuavad.

Kristin jõudis lõpuks koos oma vanaemaga haiglasse ja sõitis liftiga teisele korrusele. Seal jäid nad Kierani kabineti ukse taha ootama.

"Millega sa alustada tahad?" küsis Jaxon. "Võimalusi on ju palju ja aega on ka terve päev."

Jeff jäi uuesti mõtlema ning vaatas aknast välja. Varsti pidi saabuma järgmine patsient ning mees ootas juba.

Blake lisas kiirust juurde ja sõitis edasi. "Me jõuame kohe haigla juurde," ütles ta.

Kieran läks kontrollima, kas Kristin on juba kohal. "Võid sisse tulla," ütles ta siis tüdrukut märgates.

,,No ma ei tea ju, millega sa mind kõigepealt üllatad," vastas Anna. ,,Niisiis ma ootan põnevusega."

Bells toitis Savannah ära ja vahetas siis lapse mähkmed. Siis pani ta tütre magama ja läks ise ka puhkama.

,,Parem oleks," oigas Nina oma kõhust kinni hoides.

Kristini vanaema sõidutas tüdruku ratastoolis Kierani kabinetti ja jäi siis ise ukse taha. Kristin ei öelnud eriti midagi.

"Eem... teeks süüa äkki alguseks?" arvas Jaxon. "Hea söök mõjub edaspidistele toimetustele ka ainult positiivselt ju."

Jeffi patsient jõudis lõpuks kohale ning mees hakkas temaga rääkima.

Blake peatas haigla ees auto ja võttis Nina sülle. Siis kandis ta naise haiglasse.

"Terekest," ütles Kieran ja pilgutas Kristinile silma.

,,Sul on õigus," naeratas Anna. ,,Aga küünlaid ja roose ei tohiks unustada."

,,Kutsu keegi tuttav," oigas Nina. ,,Ian või Jeff."

Bells jäi ise ka magama.

,,Mida see pilgutus pidi tähendama?" küsis Kristin.

Jaxon naeratas vastu. "Ei unustagi. Aga mul on praegu kõht nii tühi. Sellega tegeleks hiljem."

Jeff kirjutas patsiendile rohud välja.

"Juba tuleb," ütles Blake, kui nägi Iani nende poole kõndimas.

"Ei midagi olulist," vastas Kieran.

,,Sul on õigus," lausus Anna ja silitas Jaxoni nägu.

Nina karjatas. ,,Ma teeks praegu ükskõik mida, et see valu kaoks."

,,Mida iganes," pomises Kristin. ,,Kas operatsiooni aja saab juba paika panna?"

Jaxon naeratas ja suudles siis Annat.

Ian viis Nina ühte palatisse. "Kohe saab see läbi," ütles ta.

"Saab küll," vastas Kieran.

Anna suudles Jaxonit vastu ja pani käed mehe põskedele.

Nina oigas. ,,Loodan, et sul on õigus."

,,Kuna siis?" küsis Kristin.

Jaxon suudles endiselt Annat ja tõmbas naist endale lähemale.

"Aga pressi nüüd," ütles Ian. Blake läks ka Nina juurde.

"Järgmine nädal sobiks?" küsis Kieran.